Samm loodussõbralikumate pakendite poole: Eesti Pakendiringlus hakkab pakendiettevõtetel rakendama ökomodulatsiooni põhimõtteid
Ökomodulatsiooni põhimõtte nõue on, et pakendimaterjalid oleks hinnastatud vastavalt olelusringile. Eesti Pakendiringlus viib läbi ökomodulatsioonist lähtuva muudatuse, hakates pakendiettevõtetele hinnastama neid pakendimaterjale, mida ei ole võimalik ringlusse võtta (komposiitpakendid), kõrgemalt kui monomaterjalist pakendeid. Muudatus puudutab Eesti Pakendiringluse ärikliente, ettevõtteid, kes majandus- või kutsetegevuse raames veavad sisse või müüvad pakendatud kaupa.
„Suur osa pakendiettevõtjaid on teadlikud ning soovivad olla järjest keskkonnasõbralikumad ka pakenditesse puutuvas. Oleme rakendanud eelmise aasta aprillist ökomodulatsiooni põhimõtteid – ettevõtted on nüüd juba aasta eraldi deklareerinud mono- ja komposiitpakendeid nii plast-, kile- kui ka paber- ja papp-müügipakendites. Sealt alates oleme kogunud andmeid ning nüüd viime ökomodulatsiooni lõpuni ka hinnaerisuse osas,” rääkis Eesti Pakendiringlus OÜ juhatuse liige Alder Harkmann.
Komposiitpakendi (mitmest eri materjalist pakendi) puhul on ringlussevõtt oluliset keerulisem kui mittekomposiitsete materjalide puhul: kui monomaterjale on enamasti võimalik uuesti sama materjalina ringlusse võtta, siis komposiitpakendite puhul mitte. Komposiitpakend suunatakse peamiselt energiatootmiseks Iru soojuselektrijaama, aga ka prügimäele – seetõttu on komposiitpakendi käitlemise kuluka tunduvalt suurem kui monopakendil.
Pakendite taaskasutus säästab loodust ning muudab tootmise efektiivsemaks. Rahvusvaheliselt muutub kogutud ja sorteeritud pakenditest saadav tooraine üha olulisemaks.
Mida loodussõbralikum pakend, seda soodsamad tasud
„Tõstame pakendiettevõtte jaoks hinna kompostiitmaterjali puhul esialgu 10% kallimaks kui monomaterjalist pakenditel. Eesmärk on mitte karistada ettevõtteid, vaid motiveerida kõiki tegema keskkonnasõbralikumaid otsuseid ja muuta pakendid järjest keskkonnasõbralikumaks. Näeme oma klientide ja koostööprojektide kogemusest järjest rohkem, et ettevõtted tahavad teha rohelisemaid otsuseid, küsivad järjest julgemalt nõu, paluvad appi nii jätkusuutliku disaini eksperte kui meid, ringlusvõimalustega tegelevaid spetsialiste, et pakendada tooteid järjest keskkonnasõbralikumalt. See ongi eesmärk: paremad, keskkonnasõbralikumad ja ringlussevõetavamad pakendid ja materjalid,” selgitas Alder Harkmann.
2021. aastal jõustus seadusemuudatus, mis kohustab Eestis tegutsevaid taaskasutusorganisatsioone täiustama aruandlust vastavalt sellele, kas pakendid on materjalina ringlussevõetavad või mitte. „Kuna pakendeid puudutavad Euroopa Liidu täpsed regulatsioonid on veel kujundamisel, proovime Eestis astuda samm-sammult. Ühelt poolt tootjaid natuke mõjutades hinnaga: keskkonnasõbralikuma pakendi käitlus on odavam, teiselt poolt nõustades ja soovitades, mitte karistades,” lisas Harkmann.
Eesti Pakendiringlus pakub klientidele, kellel on komposiitpakendid, mida oleks võimalik asendada ringlussevõetavate pakendimaterjalidega, tasuta pakendidisaini nõustamise teenust. „Vaatame koos ekspertidega, kelle seas on pakendite tootjad, jäätmekäitlejad ja materjalide ringlussevõtutehased, pakendid üle ja jagame soovitusi.”
Ka Eestis tegutseb mitmeid tootmisettevõtteid, mis kasutavad toorainena märkimisväärses ulatuses taaskasutusse suunatud pakendeid.
KLAASI taaskasutajatest on üks suurmaid Järvakandis tegutsev AS O-I Production Estonia (varasema nimega AS Järvakandi Klaas). Purustatud ning sorteeritud klaaspakendeid kasutatakse seal uute pudelite ja purkide valmistamiseks.
PAPI taaskasutuses on tegija Räpina Paberivabrik, kus kokku kogutud pakenditest ja vanapaberist valmistatakse kaubakaitse nurki ning muid tooteid. Räpina Paberivabrik on omas turusegmendis Skandinaavia suurim ettevõte.
PLASTI ümbertöötlejaid on mitmeid. Näiteks Hiiumaal tegutsev Dagöplast teeb kasutatud plastikust kilekotte. Mäos asuv Neular aga toodab terrassilaudu, müratõkkeseinu, lillepotte ning mitmesuguseid aiatarvikuid. Huvitava nišši on leidnud ATK Invest, kes valmistab vanadest autodest pärinevast plastist elumajade katuseid. Pärnus tegutsev Wendre kasutab taaskasutusest laekuvaid plastmaterjale madratsite, patjade jm tekstiilitoode tootmisel.
Lisaks tegutseb Eestis mitu plastijäätmetest graanuleid ja kiudmaterjale tootvat tehast, kes oma toodangu valdavalt ekspordivad.
- Eesti Pakendiringlus OÜ on pakendite taaskasutusorganisatsioon, mille eesmärgiks on luua ja hoida töös üleriigiline pakendite kogumisvõrk ning korraldada pakendijäätmete taaskasutamist sellises ulatuses, mis tagab Eesti Pakendiringlusele delegeeritud kohustuste täitmise.
