SAUNA-AASTA I Saunaülikooli avaloengus räägiti esivanemate saunakultuurist
Aasta 2023 on sauna-aasta, mille eesmärgiks on edendada ja propageerida tervislikku ja sotsiaalset saunakultuuri. Saunaülikooli avaloengut pidas pühapaikade uurija ja eestkostja Ahto Kaasik, kes rääkis, miks on saun Eesti kultuuris ja rahvakalendris nii oluline, kuidas see oli seotud meie esivanemate eluretke ja sündmustega ning milliseid traditsioone peeti vanasti ja paljud neist on kandunud üle tänapäeva.
Mis on saunaülikool?
Saunaülikool on iganädalane tasuta veebipõhine e-ülikool, mis toimub teisipäeviti, kell 19:00. Kokku on planeeritud 10 loengut. Ülikooli eesmärk ei ole öelda, et mida teha õigesti või mis on valesti, vaid laiendada sauna teadmisi ja selgitada lahti tema olemus. Iga pere saunatraditsioonid on suuremal või vähemal määral erinevad. Seetõttu on koondatud kokku täpsem nimekiri piirkonniti ligikaudu 200 saunaga, 25-st erinevast saunaliigist, veebilehel Sauna2023.ee. Kindlasti tasuks võimalusel proovida ka juhendatud sauna kogemust, mis võib juurde anda teadmisi ja elamusi, millest varasemalt unistada ei osanudki.
Väge täis vaimude elupaik
Kaasik selgitas, et meie eelkäijad on saunakultuuri pidanud väga oluliseks ja andnud selle meile kaasa tänapäeval. 10. juuni on soomlastel ja rootslastel ametlik saunapäev, mis on saanud nii populaarseks, et kaalutakse see muuta riigipühaks.
Kaasik on uurinud meie vaimset pärandit ning uurinud arhiive ja ammuseid traditsioone, mis on meile edasi antud. Saun on toonud meie esivanematele olulist leevendust ja tuge, mis on aidanud püsima jääda. Ta on ühtlasi ka monument meie rahva visadusele ja elujõule. Meie esivanemate sõnul on saun vaimude elupaik – ta on hingestatud ja asustatud, aga kuulub ta justkui kõrgematele vägedele.
Saun on hoonena ülimalt väge täis, siin saavad kokku vee, õhu, maa, tule ja inimese vägi.
Vaimud on tavamõistes olendid, keda me palja silmaga ei näe. Saunaga seondati neid olendeid väikses Eestis piirkonniti erinevalt. Vaimud jagunesid nii:
- Saunahaldjad: Põhja-, Kesk- ja Lääne-Eestis.
- Sannaimä (saunaema) ja sannaesä: Lõuna-Eestis.
- Saunavana.
Mitmed traditsioonid (näiteks saunateretamine) on seotud just vaimudega. Saun on hoonena ülimalt väge täis, siin saavad kokku vee, õhu, maa, tule ja inimese vägi. Tal on ka väga oluline roll meie kalendritähtpäevadel, kuna saunata ei saaks me paljusid tähtpäevi pidada. Kui vähem oluline pole tema roll ka meie enda eluringi tähtpäevadel – sünd, elu ja surm.
Saun on üsna tagasihoidlik hoone, kuid temas peitub suur vaimne ja sügav tähendus. See on väravaks argise ja püha maailma vahel. Püha on Eesti rahvakultuurist oluline nähtus, millega käis vältimatult kaasas puhtus. Enne pühi tuli alati koristada ja ennast pesta.
Kuidas käituda saunas
Igal pühamul on enda käitumisnormid ja reeglid, mida tuleb jälgida. Kaasik jagas õpetusi, mida vanarahva reeglite kohaselt saunas tohtis ja ei tohtinud teha:
- Enne sauna peab häälestus olema õige – tee meel puhtaks ja rahulikuks.
- Sauna ei tohi minna riietega.
- Sauna ja saunalisi peab alati sisenedes teretama.
- Saunas ollakse vaikselt.
- Saunas ollakse sõbralik ja rahumeelne.
- Saunas hoitakse sõnad, mõtted ja teod puhtad.
- Saunas pole sugusid.
- Saunas ei jooda kanget alkoholi.
- Ei sööda, ega imetata laval last.
- Ei peeretata ega tehta häda.
- Pesuvesi ja muu mustus ei tohi sattuda kerisele.
- Ahju pannakse vaid puid ja muud taimset ollust, saunapühkmeid aga mitte.
- Täna vihtlejat ja seljapesijat, lahkudes täna sauna ja saunakütjat.
- Saunas käiakse enne keskööd.
- Viimane saunaline jätab lavale viha ja vee.
Esimest saunaülikooli loengut saab järele vaadata SIIT!
