Kaarel Oja: lähiaastate vaates on suurim ülesanne hoida kõigi kriiside kiuste publikut kultuuri juures
Eesti muusikaturu fookuspäeva uue ja vana muusikapoliitika arutelupaneelis ütles Tallinna abilinnapea Kaarel Oja, et lähiaastate vaates on suurim ülesanne hoida kõigi kriiside kiuste publikut kultuuri ja sealjuures muusika juures, et ei tekiks kultuurikatkestusi. Läbi UNESCO Muusikalinna projektide on Tallinn selleks seni keskendunud noorte suuremale kaasamisele muusikaellu ning fookus on läbi erinevate ettevõtmiste kultuuri kättesaadavuse parandamisel.
„Kipume kultuuripoliitikat vaatama sageli korraldajate perspektiivist, kuid sellel on alati ka teine pool ja see on publiku vaade. Julgen öelda, et meil kõigil, avalikul sektoril üheskoos kultuurikorraldajatega on lähiaastate pealisülesanne see, kuidas hoida kultuur kättesaadav. Kultuurikatkestusi on olnud viimastel aastatel väga palju, nüüd tuleb neid juurde ja kokkuvõttes venib paus seega veel pikemaks,“ märkis Oja muusikaturu fookuspäeva avakõnes. „Kättesaadavus, sõltumata east, kodusest keelest ja majanduslikest võimalustest on ka see teema, millega Tallinn UNESCO muusikalinna raames kõige enam tegelenud on ja täna on see olulisemgi kui varasemalt.“
Meil kõigil, avalikul sektoril üheskoos kultuurikorraldajatega on lähiaastate pealisülesanne see, kuidas hoida kultuur kättesaadav.
Kaarel Oja tõi esile, et Tallinna linna jaoks on UNESCO muusikalinna tiitli taotlemine ja saamine olnud selge väljaütlemine kultuurielu prioriteetide osas. „Kuigi Tallinn on suur ja võimekas omavalitsus, ei ole meie tänases kultuuripoliitika mudelis, kus jõuõlg ja rahakott on riigi ja keskvalitsuse tasandi poole kaldu, võimalik omavalitsustel tegeleda võrdselt kõigega. Tallinna jaoks ongi lähiajal esimene prioriteet muusikaelu,“ selgitas ta.
Muusikavaldkonna tippude aruteluringis toodi välja, et valdkonna toetamisel saab vaadelda kolme sammast – linna kui ise korraldajat, linna kui toetajat ning linna kui keskkonna loojat. Kaarel Oja sõnul tuleb ilmselgelt kõigi kolme suunaga tegeleda. Ise tegemise kontekstis tõi ta hea näitena välja linna asutatud ja rahastatava Tallinna Filharmoonia ja Tallinna Kammerorkestri, mis on tähtis osa terve Eesti aga ka laiemas muusikaelus.
Linnapoolne kontsertide, festivalide ja suurürituste toetamine on Oja vaates vajalik selleks, et anda jõudu juurde olulisematele sündmustele, et nad saaksid teha aina järgmisi arenguhüppeid ja kasvada ka rahvusvahelises mõõtmes. Teisalt on oluline toetada alustavaid kollektiive ja sellesse kategooriasse paigutas abilinnapea hiljuti loodud elava muusika kontsertpaikade toetusprogrammi.
Eesti muusikatööstuse edendamiseks laiemalt võiksime pöörata palju enam tähelepanu aktiivsusele piiri taga. „Kultuurivaldkond ja loomemajandus on tegelikult see sektor, kus on kõige suurem potentsiaal oma publikut ja turgu üle riigipiiride laiendada,“ sõnas ta. Muusikaelu rahvusvahelistub Oja sõnul aina kiiremini. „Riigi vaates võiks just sellise muusika, aga ka teiste valdkondade ekspordi löögirühma loomine olla järgmine suur projekt. Läbi selle toome me sektorisse raha kordades rohkem kui ükskõik mis viisil toetusi Eesti sees ümber mängides,“ sõnastas ta ka kohaliku muusikatööstuse tuleviku tagamiseks olulise töösuuna.
2022. aastast kannab Tallinn UNESCO muusikalinna tiitlit, mis avas Tallinnale juurdepääsu üle maailma seda tiitlit kandva rohkem kui 50 linna kultuurialasele koostöövõrgustikule.
UNESCO muusikalinn Tallinna 2022-2025 aasta tegevuskava ja strateegia fookuses on:
- professionaalse muusikamaastiku arendamine ja rahvusvaheline koostöö
- mitmetasandiline muusikaharidus ja noore publiku kaasamine
- juurdepääs muusikale ja muusikasündmustele
- jätkusuutlik muusikaturism
- ühistel väärtustel põhinevad kogukonnad
- elav ja uuenduslik muusikatööstus
