UURING I Tartlased on oma elukohaga rahul

Maikuu lõpus esitleti tartlastele Tartu linnavalitsuse tellimusel tehtud uuringu „Tartu ja tartlased 2023“ tulemusi. Turu-uuringute AS tehtud uuringu eesmärk oli saada teada linnaelanike arvamust erinevate linnaelu valdkondade kohta. Tartu linna kui elukohaga on rahul 95% tartlastest.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul saab linnavalitsus rahulolu-uuringust väärtuslikku infot, milliste valdkondade arendamisse rohkem panustada tuleb. „Kuigi üldine rahulolu Tartu linna kui elukohaga on jätkuvalt väga kõrge, tuleb uuringust välja siiski olulisi teemasid, mis rohkem tähelepanu vajavad,“ sõnas linnapea.

Kuigi üldine rahulolu Tartu linna kui elukohaga on jätkuvalt väga kõrge, tuleb uuringust välja siiski olulisi teemasid, mis rohkem tähelepanu vajavad.

Tartu linna erinevatest valdkondadest hinnatakse kõrgeimalt Tartu linna kui elukohta, millega oli rahul 95% tartlastest, sealjuures on pea 52% väga rahul. Lisaks on väga kõrge üldine rahulolu ka Tartu haridus- ja õppimisvõimalustega ning töökeskkonnaga. Tartut peetakse valdavalt ka laste- ja noortesõbralikuks. Kõige vähem rahul ollakse Tartus töö saamise võimalustega.

Oma eluaseme erinevate teguritega on tartlased valdavalt rahul: rahul ollakse eluaseme mugavustega, suuruse, seisundi ja vanusega, kuid vähem rahul eluaseme kulude suurusega. Rahulolu elukoha lähiümbrusega on võrreldes eelmiste uuringutega kasvanud. Kõige rahulolevamad ollakse haljasalade seisukorra ja piisavusega ning avalike hoonete ja elamutega. Rahulolematud ollakse aga autode parkimisvõimalustega elukoha läheduses ja liiklemisvõimalustega erivajadustega inimestele. Võrreldes eelmiste uuringutega on paranenud hinnangud lasteaedade ja koolide õuealadele, laste mänguväljakutele, avalike hoonete seisukorrale, elamute ümbruse heakorrale, tänavavalgustusele, sõidu-, jalgratta- ja kvartalisiseste teede seisukorrale.

Teenuste kättesaadavuse küsimustest selgus, et Tartu elanikud on väga rahul toidukaupluste, apteekide, pakiautomaatide, lasteaedade ja koolide kaugusega oma elukohast. Vähem ollakse rahul eakate päevakeskuste kaugusega. Üldiselt hindavad tartlased nii lastega seotud teenuseid kui ka vaba aja veetmise võimalusi heaks. Sotsiaalteenuste osas ollakse osade teenustega rahul, kuid osadega mitte – näiteks ollakse rahulolematumad info kättesaadavusega sotsiaalteenuste ja toetuste kohta, eakate hooldusega hooldekodudes, puuetega inimestega arvestamisega, eriarstile saamise võimalusega.

Erinevatele sihtrühmadele suunatud kultuurisündmusi toimub tartlaste hinnangul üldjoontes piisavalt. Mõnevõrra rahulolematumad ollakse eakatele korraldatavate sündmuste piisavusega. Tervisespordiga tegeleb 74% tartlastest, regulaarseid (vähemalt paar korda nädalas) sportijaid on kolmandik. Sportijate osakaal tervikuna on aja jooksul kasvanud.

Liikumist puudutavatest küsimustest selgus, et tartlased käivad tööl ja koolis kõige sagedamini sõiduautoga, seejärel pea võrdselt liigutakse nii jalgsi kui ka Tartu liinibussiga. Suvekuudel on kuuendiku jaoks peamiseks liikumisviisiks ka jalg-, tõukeratas vm kergliikur. Autoga liikumine on võrreldes 2013. aastal tehtud uuringuga kasvanud, kui viis aasta tagasi tehtud uuringuga pisut langenud. Bussiliikluse korraldusega ollakse valdavalt rahul. Oluliselt on paranenud hinnangud bussiühendusele kesklinnaga, busside mugavusele ja peatuste tihedusele, samuti bussiliiklusele õhtusel ajal ja busside väljumise sagedusele. Võrreldes 2018. aastaga ollakse rahulolematumad ajagraafikust kinnipidamise ja sõidupiletite hinna osas.

Kõige olulisemate valdkondadena, mille arengusse peaks Tartu linn rohkem panustama, mainiti enim teede korrashoidu ja meditsiini. Veel peeti oluliseks kergliiklusteede, hariduse/teaduse ja sotsiaalkaitse, keskkonnakaitse ja elurikkuse teemasid.

Tartu linnavalitsuse tööd hinnatakse valdavalt pigem heaks. Keskmiselt hinnati linnavalitsuse tööd 5-punkti skaalal hindega 3,5. See hinnang on parem, kui 2013. aasta uuringus (3,3) ja veidi halvem kui 2018. aasta uuringus (3,6). Rahulolu põhjendati eelkõige linnavalitsuse hea tööga, rahulolematuse puudumisega, sobiva teavituse ja kaasatusega. Rahulolematuse põhjustena toodi välja, et elanike arvamusega ei arvestata, ei tegeleta vajalike teemadega, puudub visioon ja tegevused on halvasti planeeritud.

Uuringus anti vastajatele võimalus ka vabas vormis teha ettepanekuid, kuidas muuta elu Tartu linnas veelgi paremaks. Ettepanekutes toodi kõige enam välja keskkonnaga (Emajõe kallas, haljasalad, pargid jmt), jalgratta- ja kõnniteedega, teede hooldusega, parkimise ja liikluskorraldusega seonduvaid teemasid.

• Turu-uuringute AS läbiviidud uuringu valimis oli 1200 Tartusse registreeritud elanikku. Valim moodustati proportsionaalselt Tartu elanikkonnale soo, vanuse, rahvuse, hariduse ning linnaosa lõikes.
• Uuringuga saab tutvuda Tartu.ee!