President Karis kohtumisel president Zelenskõiga: kui kõik liitlased teevad rohkem, siis võidame sõja
Presidendt Alar Karise avaldus pressikonverentsil Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskõiga:
Hea Volodõmõr, ajakirjanikud, kallid kolleegid. Meil oli just väga hea ja soe kohtumine ukraina sõpradega. Ja ma rõhutan siin just sõna sõbrad. Oleme seisnud kindlalt teineteise kõrval, kui ukrainlased peavad kaitsesõda Venemaa agressiooni vastu.
Täna hommikul allkirjastasin presidendi otsuse annetada Eesti kõrgeim sõjaline teenetemärk Kotkaristi 1. klassi mõõkadega sümboolselt Ukraina sõdurile võitluses Ukraina ja meie kõigi vabaduse eest.
Täna hommikul allkirjastasin presidendi otsuse annetada Eesti kõrgeim sõjaline teenetemärk Kotkaristi 1. klassi mõõkadega sümboolselt Ukraina sõdurile võitluses Ukraina ja meie kõigi vabaduse eest.
Selles brutaalses sõjas, mille Venemaa alustas, oleme suurel lahinguväljal kõik üksteisele liitlased, kes võitlevad vabaduse eest. Sest: rünnates Ukrainat, ründab Venemaa kõiki demokraatlikke riike.
See sõda ei ole midagi, millega saab harjuda ning see ei lahene iseenesest. Lahendus, milleks on agressori taganemine, eeldab kõigi demokraatlike riikide ühist pingutust.
Kõik Venemaa võimalused selles sõjas tuginevad lootusel, et liitlaste ühisrinne mureneb ja ukrainlased jäävad üksi. Kinnitan, et teeme kõik selleks, et seda ei juhtuks.
Sõda peab lõppema Ukraina võiduga ja üheskoos tegutsedes me võidame kindlasti. Venemaa algatatud sõja lõpptulemus näitab demokraatlike riikide tugevust ja usutavust liitlastena. Sõja tulemus sõltub liitlaste suutlikkusest säilitada ühtsus ja kindlustada Ukraina jätkuv toetus. Peame ühiselt jätkama agressori nõrgestamist läbi sanktsioonide ja välistama neist mööda hiilimise. Agressor tuleb ka poliitiliselt isoleerida.
Sõda peab lõppema Ukraina võiduga ja üheskoos tegutsedes me võidame kindlasti. Venemaa algatatud sõja lõpptulemus näitab demokraatlike riikide tugevust ja usutavust liitlastena.
Euroopa Liidus oleme ühiselt Ukrainat toetanud ligi 85 miljardi euro ulatuses, see toetus peab jätkuma. Eesti pikaajaline kogupanus täiemahulise sõja algusest kuni 2027 aastani saab olema 1,2 miljardit eurot.
Ukraina vajab rohkem ja paremaid relvi. Tuleb suurendada Euroopa sõjatööstuste võimekust, et Ukraina saaks mida vajab ja mitte homme, vaid täna. Meie tugevad sammud peavad vältima järgmisi agressioonisõdu Euroopas.
Eesti jätkab ukrainlaste toetamist, kuni sõda kestab. Ühinesime G7 riikide algatusega tagada Ukrainale kahepoolsete kokkulepete kaudu kestev abi.
„Oleme Ukraina sõjaliseks toetamiseks võtnud kohustuse panustada 2024-2027 selleks 0,25% oma SKT-st.“
Sõjalist toetust andes, peame mõistma, et sõjas on möödapääsmatu ka agressori sõjaliste objektide ründamine, et vaenlase vägesid aeglustada ja nõrgestada, ja et Ukraina rahvast kaitsta. Meil ei peaks olema piiranguid Ukrainale relvastuse andmisel.
Ukraina ülesehituseks on meil järgnevateks aastateks konkreetsed plaanid. Õiglane on selleks kasutada ka agressori külmutatud vara. Arutame liitlastega oma ettepanekuid kuidas seda teha. Oleme veendunud, et ülesehituse arve tuleb tasuda agressoril.
Meie eesmärk on tervitada Ukrainat Euroopa Liidu ja NATO liikmena. Seda teekonda käime koos.
Meie jaoks on Ukraina Rahuplaan ainus tee ÜRO Harta põhimõtteid austava rahuni jõudmiseks ja panustame selle saavutamisse aktiivselt. Me ei puhka enne, kui Ukrainast deporteeritud lapsed on kodus tagasi ja sõjakurjategijad on vastutusele võetud.
Maailm ei muutu lähiajal turvalisemaks. Üleskutse kõigile Euroopa riikidele on ühene – meil tuleb kaitsesse oluliselt rohkem panustada, Venemaa ja teised autoritaarsed režiimid ähvardavad meie ühiseid väärtusi ja turvalisust. Venemaa ei soovi vallutada ainult Ukrainat, ta on koostöös teiste diktaatoritega esitanud väljakutse kogu demokraatlikule maailmale. Kasutades näiteks Põhja-Korea ja teiste relvi võitleb Putin ka nende eest. Seega peame meiegi nendele ohtudele vastu seisma ühiselt, õlg õla kõrval. Selleks peab Euroopa saama sõjaliselt tugevaks. Euroopa kestev rahu vajab pikaajalist investeeringut oma kaitsevõimesse.
Näitame, et meie ideaalid – demokraatia ja vabadus – on tugevamad ja püsivad.
Üheskoos saavutame võidu ja rahu.
