Teaduse tippkeskuste taotlusvoorus sai tänavu toetuse ka „Agroökoloogia ja uued kultuurid tulevikukliimas“, mida juhib Eesti Maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia professor Ülo Niinemets.
Ülo Niinemetsa sõnul on agroökoloogia tippkeskuse eesmärk agraarökoloogiliste jätkusuutlike viljelusviiside väljatöötamine, et vähendada toidutootmise globaalset jalajälge muutuvas kliimas. „Tippkeskuse teadustulemused ja intellektuaalne omand, näiteks uued aretatud kultuurid, taimede kasvu parandavad mikroobiliinid, bioväetised, tehisintellektil põhinevad kõlvikute hindamismeetodid leiavad kohest rakendamist toidutootmises,“ selgitas Niinemets.
Eesti Maaülikooli teadusprorektori Rein Drenkhani sõnul on maaülikooli põllumajandusteaduste kõrge tase hästi teada ja on hea meel, et saame Eesti teadusasutuste koostööd agroökoloogias koordineerida ka tippkeskuse meetme toel. „Just teadlased on need, kes saavad leida lahendusi kliimamuutustega toimetulekuks, et meil jätkuks ka tulevikuks piisavalt toitu, puhast vett, õhku ja muud eluks vajalikku,“ ütles Drenkhan.
Teaduse tippkeskused on teaduslikud konsortsiumid, mille eesmärk on arendada silmapaistvalt kõrge tasemega Eesti uurimisrühmade koostööd ja ühistegevust suure kasupotentsiaaliga valdkondade edendamisel. Nii on agroökoloogia tippkeskusesse kaasatud teemaga haakuvad töörühmad ka Tartu Ülikoolist ja Maaelu Teadmuskeskusest.
„Alates taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli loomisest 2017. aastal on Eesti Maaülikool kujunenud juhtivaks uute kultuuride uurimise keskuseks. Üks näide sellest on meie katsed maguskartuli ehk bataadiga, muu hulgas oleme välja töötanud juhised bataadi kasvatamiseks avamaal,“ sõnas Ülo Niinemets. Ta lisas, et Tartu Ülikoolis on unikaalne kompetents taimede ja mikroobide suhete ja aineringete uurimisel ning tehisintellekti rakendamisel ning Maaelu Teadmuskeskus panustab omakorda tippkeskusesse oma sordiaretuse teadmiste ja kogemustega.
Tippkeskuse tööperiood on seitse aastat ehk kuni 2030. aasta lõpuni. Eesti Maaülikool esitas lisaks taotlusele „Agroökoloogia ja uued kultuurid tulevikukliimas“ samasse taotlusvooru ka taotlused tippkeskuste „Ühise Eesti tervise tippkeskus“ ja „Maakasutuse kohanemine kliimamuutustega järgmisel sajandil“ loomiseks, mis seekordses pingelises taotlusvoorus siiski toetust ei saanud. Rein Drenkhani sõnul on teadustöö neil mõlemal olulisel uurimissuunal maaülikoolis samuti maailma tipptasemel ja kindlasti otsitakse rahastusvõimalusi teaduskoostöö arendamiseks edasi.
Maaülikooli teadlased professor Eve Veromanni juhtimisel on kaasatud lisaks Tartu Ülikooli juhitava „Kestliku maakasutuse“ tippkeskuse töösse. Evelyn Uuemaa juhitud tippkeskuse “Kestlikud maakasutused” eesmärk on tuvastada elurikkuse ja süsiniku voogude vahelised seosed ning lõimida see uus teadmine koos satelliitandmetega masinõppe mudelitesse. Neid saab kasutada maakasutuse planeerimisel otsustustoena nii poliitikakujundajatele kui ka maaomanikele ja maakasutajatele. Eesti Maaülikooli töörühm on projektis fokusseeritud põllumajanduslikke ökosüsteeme puudutavate küsimustele.
Eesti Teadusagentuuri korraldatud tippkeskuste taotlusvoorus anti toetust kokku kümnele tippkeskusele, millest kuut juhib Tartu Ülikool, kahte Tallinna Tehnikaülikool ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut ning Eesti Maaülikool on mõlemad vastavalt ühe tippkeskuse vedajateks.
