President Karis: ainult meie tugevus toob rahu, nõrkus toidab sõda
President Alar Karis pidas täna Soome endise riigipea Martti Ahtisaari mälestuseks ja tema rahutöö pärandi auks aulaloengu Jyväskylä Ülikoolis, milles keskendus meie piirkonna julgeolekule, naabritevahelise ja Atlandi-ülese koostöö tähtsusele.
„Jälle kord näeb Euroopa, kuidas verega makstakse oma vabaduse eest,“ ütles president Karis, viies kuulajad Ukrainasse, kes kaitseb end Venemaa agressioonisõja vastu. „Rahu ning vabaduse kestmise eelduseks on selle sõja võitmine,“ rõhutas ta.
„Ainult meie koostöö ja tugevus toob rahu, nõrkus toidab sõda,“ ütles president Karis, rääkides Euroopa julgeolekupildist. „Heidutus peab olema iga vaenlase jaoks piisavalt veenev ja seda tuleb selgelt näidata. NATO on seni olnud heidutuses tugev, kuid me peame kõvasti tööd tegema, et see ka tulevikus nii oleks.“
Eesti riigipea sõnul toetub rahu tagamine Euroopas liitlassuhetele ja koostööle. Ta meenutas, et Eesti kuulub juba 20 aastat maailma võimsaimasse sõjalisse kaitseallianssi, nüüd on selles ka meile mitmes mõttes lähim riik Soome. „Rootsi osas on viimased sammud veel teha, kuid juba täna võib tõdeda, et kogu Läänemere piirkond on üks ühtne kaitseringkond,“ rääkis president Karis ja rõhutas, et NATO liitlaste koostöö on kõigi allianssi ohustavate konfliktide puhul võtmetähtsusega: „Kui üksinda Venemaa vastu seistes oleksime kõik raskes olukorras, siis ühiselt oleme võitmatud.“
President Karise sõnul ei saa meie julgeolekuruumi puhul vaadata eraldi Põhjalat ja Baltimaid. „Läänemere piirkond on julgeoleku mõttes üks tervik. Läänemere piirkonnas on üks ja seesama oht,“ kõneles president Karis. „Kuivõrd oht on reaalne, peame ette valmistama ühise tõsiseltvõetava kaitse selle ohuga toimetulekuks. Ennekõike tähendab see tugevat koostööd Põhjamaade ja Balti riikide vahel, aga ka avaramalt Saksamaa ja Poolaga ning kõigi Läänemere piirkonna julgeolekusse panustavate suurriikidega nagu USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa.“
Liitlassuhete kõrval tõi president Karis esile, et iga riigi julgeoleku aluseks on iseseisev kaitsevõime, kaitsetahe ja valmisolek ohtudega silmitsi seista. Ta märkis, et Eesti on viimastel aastakümnetel oma kaitsevõimet tõsiselt parandanud ja Eesti kaitseeelarve on nüüdseks tõusnud juba kolme protsendini.
„Kõigi liitlaste, sealhulgas läänemereriikide kaitsevõime peab olema orienteeritud nii enda kui ka liitlaste kaitsmisele sõjalise rünnaku vastu. See kaitsevõime peab olema kõikehõlmav – peab rajanema suutlikkusel näha tervet Euroopat ja Põhja-Atlandit ühise operatsiooniruumina, ühes tervikliku sõjalise logistikaahela ja väejuhatusega,“ rääkis Eesti riigipea, kelle sõnul tähendab see liitlasvägede koostoimevõimet ning juhtimis- ja sidesüsteemide ühilduvust. „Meil kõigil on ühine vastutus alliansi heidutuse usutavuses,“ ütles ta.
President Karis lõpetas loengu positiivse noodiga öeldes: „Probleemides, mille ees seisame, tuleb tegelikult näha võimalust. Ebamugavad olukorrad tavaliselt innustavad tegutsema ja Euroopa Liit areneb kriisides.“ Eesti riigipea sõnul peavad Euroopa Liit ühendusena ja kõik liikmesriigid suurendama kaitseinvesteeringuid ja kaitsetööstusvõimekust ning igaüks tugevdama oma relvajõudusid.
Eesti riigipea ettekandele järgnes vestlusring, mida juhis Soome Rahvusvaheliste Suhete Instituudi teadusdirektor Sinikukka Saari. Martti Ahtisaari nimeline loengusari sai alguse novembris 1999, kui Läti, Leedu, Poola, Eesti ja Soome presidendid kohtusid Jyväskyläs, et tähistada külma sõja lõppemise kümnendat aastapäeva.
