Toidutootja valgusfoor juhib tähelepanu söömise kliimajalajäljele
Orkla Eesti võttis esimese Eesti toidutootjana kasutusele kliimamõju valgusfoori, et anda tarbijatele võimalus teha planeedisõbralikumaid toitumisvalikuid. Rootsi RISE instituudi mudeli põhjal on välja arvutatud iga Kalevi, Põltsamaa ja muu Orkla kaubamärgi toote kliimamõju ning paigutatud see foorile – rohelise märgise taga on väike kliimamõju, kollase taga keskmine ja punase taga suur.
Iga toote kliimamõju arvutamiseks liidetakse toorme, pakendi, nende tehasesse transpordi ja tootmisprotsessi mõju Rootsi uurimisinstituudi RISE metoodikat kasutades. Märgistuse kasutuselevõttu tõukasid muuhulgas tagant Orkla grupi jätkusuutlikkuse uuringud, mille tulemustes tõdeti, et tarbijad tahaksid teha kestlikumaid valikuid, aga on segaduses, sest oma teadmiste ja intuitsiooni põhjal ei osata toote kliimamõju hinnata.
Iga toote kliimamõju arvutamiseks liidetakse toorme, pakendi, nende tehasesse transpordi ja tootmisprotsessi mõju Rootsi uurimisinstituudi RISE metoodikat kasutades.
„Palju räägitakse lennukiga lendamise, autoga sõitmise ja prügi tekitamise mõjust keskkonnale, aga harva kuuleme söömise mõjust,“ nentis Orkla Eesti jätkusuutlikkuse juht Evelin Heiberg. „Räägitakse pigem transpordist ja pakendist, aga toormel on kliimale suurem roll. Enamik inimesi teab, et veiselihal on suurem kliimamõju kui kõrvitsal, aga kas me oleme kunagi mõelnud, et tume šokolaad on väiksema jalajäljega kui piimašokolaad?“ küsis Heiberg.
Räägitakse pigem transpordist ja pakendist, aga toormel on kliimale suurem roll.
Paneeldiskussioonil arutlesid Eesti inimeste kliimateadlikkuse ja toitumisvalikute üle Kliimaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas, keskkonnaantropoloog ja Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Joonas Plaan ning käitumisteadlane ja sotsiaalmeedia rohemüksaja Liisa Aavik.
Joonas Plaan:
„Poeleti ees ei mõtle inimene 10 aasta perspektiivile, kuidas tema valik mõjutab kliimat ja elurikkust. Pigem tehakse harjumuslikke otsuseid. Siin on vaja riigipoolset tuge tootjatele ja jaekettidele, et pakkuda võimalikult keskkonnasõbralikke valikuid.“
Liisa Aavik:
„Inimestele tuleb teha head valikud lihtsamaks, sest meie aja- ja ajuressurss iseseisvalt info hankimiseks on piiratud. Samuti peame toetama inimese sisemist motivatsiooni, et tal oleks põnev ja huvitav iseseisvalt kliimasõbralikke otsuseid teha. Abiks on ka eeskujud ja ajendid.“
Kristi Klaas:
„Toidutootmine on valdkondadest kasvuhoonegaaside heitmete tekitamisel kolmandal kohal ja selle osakaal on olnud läbi aastate kasvav. Eesmärk on toidutootmise osakaalu koguheites vähendada. Järsku muutust on põllumajanduses ja toidutootmises keeruline teha, kuid lahendused on olemas, et sammhaaval liikuma hakata.“
Toodete kliimamõju saab vaadata ühisele digiplatvormile loodud Orkla Eesti uuest e-poest, mis annab tarbijale võimaluse nii Kalevi, Felixi kui Põltsamaa tooteid ostukorvi valides teha otsuseid lisaks maitse-eelistusele ka kestlikkuse aspekti silmas pidades.