President Karis ärikonverentsil Narva-Jõesuus: Ida-Virumaa ja Eesti võiks parandada Euroopa konkurentsivõimet
President Alar Karis rõhutas avasõnavõtus Narva-Jõesuus ärikonverentsil „Tulevik on kohal“, et Ida-Virumaa ja Eesti võiks parandada Euroopa konkurentsivõimet. „Me ei pea olema tupiktee Euroopa nurgas, vaid võiksime olla oluline mängija Euroopa väärtusahelates,“ sõnas riigipea.
Me ei pea olema tupiktee Euroopa nurgas, vaid võiksime olla oluline mängija Euroopa väärtusahelates.
„Ida-Virumaal on Euroopa majandusele palju pakkuda, sest siin pole negatiivset eelhoiakut tööstuse suhtes. Aga just tööstuse arendamine on võtmetähtsusega, kui Euroopa Liit tahab strateegilistes valdkondades vähendada oma sõltuvust teistest majanduspiirkondadest. Geopoliitika mängib üha suuremat rolli väärtusahelate kujunemisel ja kujundamisel. Kriisid pärsivad pikki tarneahelaid ja riigid kaitsevad üha rohkem oma tööstust,“ sõnas president Karis.
Geopoliitika mängib üha suuremat rolli väärtusahelate kujunemisel ja kujundamisel. Kriisid pärsivad pikki tarneahelaid ja riigid kaitsevad üha rohkem oma tööstust.
Ta pidas oluliseks Eesti majanduspoliitika tuleviku mõtestamisel arvestataks rohkem sellega, mis on kasulik Euroopale ja et vastus võimendaks seeläbi kaudselt veelgi enam ka meie majandust.
„Olles teaduse taustaga, leian, et Euroopa majanduse kasvuvõime sõltub väga palju sellest, kuidas me suudame ellu rakendada teadusasutustest tehtud avastusi. Kui Euroopa ei suuda konkureerida Aasia odava tootmisega, tuleb teha asju teisiti ja teha keerulisemaid asju – nendeni jõudmiseks on aga vaja rakendada uusi tehnoloogiaid ja teadusavastusi,“ lausus riigipea.
Euroopa majanduse kasvuvõime sõltub väga palju sellest, kuidas me suudame ellu rakendada teadusasutustest tehtud avastusi.
Ta rääkis veel roheüleminekust ja pidas oluliseks selles kaasa rääkimist ning uue olukorraga kohanemist.
„Väikese riigina võiks meie panus roheüleminekusse seisneda uute tehnoloogiate arendamises ja katsetamises. Peame küll andma oma panuse süsiniku emissioonide vähendamisse, aga meie panus on maailmas siiski väga väike. Suurema muutuse saaksime tuua siis, kui arendame tehnoloogiaid, mida ülejäänud maailm saaks kasutada selleks, et nende majandus oleks vähem süsinikumahukas,“ sõnas riigipea.
„Majanduse jaoks ongi roheüleminek eeskätt võimalus uute tehnoloogiate katsetamiseks. Roheüleminek ei tähenda pelgalt linnulaulu, lilli ja liblikaid. Süsiniku jalajälje vähendamine eeldab tööstusprotsesside ümberkujundamist, uusi tarneahelaid ja maavarade kasutamist. Peaksime olema avatud ja neid võimalusi uurima,“ lisas Vabariigi President.
Süsiniku jalajälje vähendamine eeldab tööstusprotsesside ümberkujundamist, uusi tarneahelaid ja maavarade kasutamist.
Riigipea rääkis töökohtade loomisest ja tõi näiteid mitmetest ettevõtetest, kes oma tegevust Ida-Virumaal on laiendanud – neist näiteks Freen, NEO, Aquaphor, Forteco, Estprotein, Birger, Ragn Sells, Dicro, Hanza Mechanics.
„Need ettevõtted on kinnitus, et Ida-Virumaa on turvaline ja hea koht ettevõtluse arendamiseks,“ sõnas riigipea. „Suurettevõtete kõrval on aga oluline ka see, et areneks kohalik väikeettevõtlus. Sest väikeettevõtlus tekitab peremehetunde ja mitmekesistab majandust, aidates üle elada kriise ning katsumusi. Suurte tööandjate juurde meelitamise kõrval peaks tegelema ka kohaliku väikeettevõtluse soodustamisega Ida-Virumaal.“
