Maailmakoristus tähistab Läänemerepäeva suure koristuaktsiooni ja matkaga

Tänavu 29. augustil tähistatakse nii Eestis kui teistes Läänemere äärsetes riikides Läänemere päeva. Maailmakoristus Eesti korraldab koos Põhja-Tallinnaga sel päeval suure koristusaktsiooni ja keskkonnamatka Pikakari rannas ning Paljassaare poolsaarel.

“Läänemere päev on iga-aastane pidupäev meie mere auks, et koos rõõmu tunda ning teha midagi ütlemata head meie kodumere heaks. Maailmakoristuspäeva aktsioonide eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu justnimelt sellele, kuivõrd keerulises seisus on meie armas kodumeri meie enda mõtlematu tegutsemise tõttu,” sõnab Maailmakoristus Eesti eestvedaja Elike Saviorg. “Meie soov on kaasata Läänemerepäeva tegevustesse kõikvõimalikke kogukondi, kes oleks valmis aitama Läänemerd erinevate keskkonnategevuste ja initsiatiivide kaudu,” lisab ta.

Läänemere päev on iga-aastane pidupäev meie mere auks, et koos rõõmu tunda ning teha midagi ütlemata head meie kodumere heaks.

Põhja-Tallinna vanem Külli Tammuri sõnul on Läänemeri meie ühine vara. “Kahjuks aga on inimtegevus põhjustanud selle ökosüsteemi kehva seisukorra. Läänemere päeval pöörame erilist tähelepanu sellele, et meil, mereäärse piirkonna elanikel, on eriline vastutus merd hoida ja kaitsta. Alustame väikestest sammudest – teadvustame probleemi ja osaleme koristustalgutel,” ütleb Tammur.

Maailmakoristuspäev Eesti keskkonnaprogrammi juht Kerli Lauri sõnul on Läänemeri iga eestlase jaoks eriline meri: “Meil kõigil on Läänemerega oma mälestused – meres ujumine, merest püütud kala söömine, laevaga üle mere sõitmine jne. Aga tihti ei mõtle me, kui habras on see ökosüsteem merepinna all. Läänemere tervis ei ole heas seisus.”

Meil kõigil on Läänemerega oma mälestused , aga tihti ei mõtle me, kui habras on see ökosüsteem merepinna all. Läänemere tervis ei ole heas seisus.

Läänemeri on maailma üks kõige saastunum meri. Läänemere vesikond ulatub üle kogu Eesti ning kaugele piiri taha, ehk et kõik veed Eestimaa pinnal voolavad lõpuks Läänemerre. “Iga paik ja veekogu Eestis on otseselt seotud Läänemerega ning me kõik peaksime aru saama, et ka kõige kaugemas Eestimaa nurgas tehtud tarbimisvalikud mõjutavad väga otseselt Läänemerd ja selle tervist,” ütleb Maailmakoristuspäeva turundus- ja kommunikatsioonijuht Eger Karuse.

Viimase Läänemere seisundi hinnangu (HOLAS 3) järgi ei ole ökosüsteemi tervis viimase kuue aasta jooksul paranenud. Kerli Laur möönab, et merekeskkonna muutused ei ole alati nii arusaadavad võrreldes maapealsete muutustega ning on mitmete tegurite koosmõjul keerulisemad. “Samuti on keeruline mõista kuidas meie igapäevased tegevused seda mõjutavad,” nendib ta.

Läänemerd ohustavateks põhilisteks teguriteks on eutrofeerumine, võõrliigid, ravimijäägid, mereprügi, mikroplast, hapnikuvaegus, ülepüük ja kliimamuutused. Lauri sõnul ei ole üht head lahendust, et muuta Läänemere seisund paremaks, vaja on iga inimese pingutust oma igapäevaste tegevuste käigus.

“Läänemere võime inimtegevusest taastuda on üsna piiratud. Just seetõttu tuleks igal Läänemere äärses riigis elaval inimesel mõelda oma tarbimisharjumuste keskkonnamõjule – vaadata üle tarbimisvalikud ning vältida ühekordsete toodete tarbimist.” sõnab Eesti maailmakoristuse eestvedaja Saviorg.

Saviorg lisab, et merre satub tohututes kogustes konisid, plast- ja pisiprügi aga ka muid ohtlikke jäätmeid, mis kõik on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. „Ka rannas käies peaks iga inimene hoolitsema selle eest, et ükski kaasa toodud ese ei jääks temast randa maha, olgu selleks pakend või suitsukoni. Mere ääres prügi märgates võta see kaasa, nii võid päästa mõne looma või linnu elu ning aitad kaasa mere olukorra parandamisele,” soovitab ta.

Ka rannas käies peaks iga inimene hoolitsema selle eest, et ükski kaasa toodud ese ei jääks temast randa maha, olgu selleks pakend või suitsukoni.

Konid on nii Eesti kui maailma kõige tavalisem prügiese. Neid on Eesti randades ja looduses vaieldamatult kõigist erinevates jäätmeliikidest kõige rohkem. Maha visatud konid jõuavad Läänemerre tihtipeale ka tänavatelt kanalisatsiooni kaudu.

“Kui kunagi lagunesid suitsukonid looduses ära, siis täna on lugu palju hullem – lisaks sellele, et koni ei lagune, on ta ka ohtlik ja mürgine. Suitsukonid jäävad tihti tähelepanuta, kuid tegelikult on need ühed kõige hullemad reostajad,” selgitab Laur ühe väikese aga väga ohtliku eseme mõju loodusele ja keskkonnale. “Üks suitsukoni laguneb mitmekümneks tuhandeks mikroplasti osakeseks ja see võib mürgitada kuni tuhat liitrit vett. See on äärmiselt ohtlik kaladele ja teistele mereelukatele,” lisab ta.

Läänemerepäev Pikakaris ja Paljassaare poolsaarel:

• 13.00 Läänemere päeva koristustalgud
• 15.00 Keskkonnamatk Paljassaare poolsaarel
• 18.00 Läänemere sulps

Lisaks rannas koristamisele tulevad appi ka Maremark Sukeldumiskeskuse sukeldujad ning talgute käigus tuuakse välja prügi mere põhjast. Kutsume kõiki mere- ja loodusesõpru 29. augustil Pikakari randa koristama ja matkale!