1. Avaleht
  2. Eesti elu
  3. Raul Eamets: veebikaubandus ja tehisaru kasutamine Eesti ettevõtetes peaks olema palju laiapõhjalisem
Raul Eamets: veebikaubandus ja tehisaru kasutamine Eesti ettevõtetes peaks olema palju laiapõhjalisem

Raul Eamets: veebikaubandus ja tehisaru kasutamine Eesti ettevõtetes peaks olema palju laiapõhjalisem

Statistikaamet avaldas täna statistika, mis puudutab tehisaru kasutamist ettevõtetes (2024. aasta andmed) ja müüki veebikeskkonnas. Veebimüügi kokkuvõtlikud andmed kajastavad 2023. aastat.

Alustame veebimüügist. 2023. aastal kasutas 21,3% kõigist ettevõtetest müüki veebilehe kaudu, kuid veebimüügist saadud tulu moodustas ainult 7,7% kogu müügitulust. Eraisikutele suunatud veebimüügi osakaal kogu müügitulus oli 4,1%, samas kui teistele ettevõtetele suunatud müük moodustas 3,6%. Kui vaadata müügitulu osakaalu majandusharude lõikes, on loogiline, et info ja side valdkonnas saadi veebimüügist 41% kogu müügitulust. 2020. aastal oli vastav näitaja poole väiksem. Meelelahutuse ja vaba aja valdkonnas oli veebimüügi osakaal 35%, hariduses 26% ning hulgi- ja jaekaubanduses vaid 7%.

Peamiselt on eraisikutele suunatud veebimüük levinud meelelahutuse ja info- ning sidevaldkonnas. Millal te viimati ostsite kontserdi- või etendusepileti müügikassast? Haridussektor saab eraisikutele suunatud veebimüügist 10% ja asutustele suunatud veebimüügist 15% oma müügitulust, peamiselt koolituste ja täiendõppe programmidega.

Kui vaadata, kuhu meie ettevõtted oma teenuseid ja tooteid müüvad, selgub, et 20% ettevõtetest müüb Eestisse ja vaid 12,2% müüb välismaale, nendest 70% Euroopa Liitu.

Jalatsi- ja õmblustööstuses on 24% ettevõtetest teinud müüki välismaale läbi veebi, meelelahutuse valdkonnas 23%, info ja side valdkonnas 30% ning elektroonikatootmises 18%. Eesti turul tegutseb veebimüügiga pea pool (48%) meelelahutusettevõtetest, 42% kaubandusettevõtetest ja 44% haridusasutustest. Need andmed kajastavad 2023. aastat.

Eesti turul tegutseb veebimüügiga pea pool (48%) meelelahutusettevõtetest, 42% kaubandusettevõtetest ja 44% haridusasutustest.

Trendide osas ei ole võrreldes 2020. aastaga näha olulist kasvu. Väike kasv on olemas, kuid midagi märkimisväärset pole. Tuleb arvestada, et oleme olnud majanduslanguses kaks aastat, mistõttu ei saa eeldada kiiret kasvamist osakaaludes ja mahtudes.

Tabel: Statistikaamet

Tehisaru (AI) kasutamise andmete osas tugineb analüüs 2024. aasta numbritele. Huvitav on see, et 7,4% ettevõtetest kasutas erinevaid tekstiotsinguprogramme ja 5,8% ettevõtteid tehisaru tekstide loomisel. Masinõpet kasutavaid ettevõtteid oli ainult 3,8% ning tootmisprotsesside automatiseerimiseks kasutas AI-d 2,8% ettevõtteid.

Majandusharude lõikes on erinevused suured. Masinõpet kasutas 23% info ja side ettevõtetest ning panganduses ja kindlustuses koguni 32%. AI-d tootmisprotsesside automatiseerimiseks kasutas 14,5% elektroonikatööstuse ettevõtetest, sama palju info ja side valdkonna ettevõtetest ning 24% pangandus- ja kindlustusettevõtetest.

Vähemalt ühte tehisaru tehnoloogiat kasutas 50% pankadest ja kindlustusseltsidest, 44% info ja side ettevõtetest ning suur osa ka kutse- ja teadusvaldkonnast. Madal on tehisaru kasutamine majutuses, toitlustuses ja põllumajanduses.

Lähiaastad peavad näitama, kuidas Eesti ettevõtted uusi tehnoloogiaid kasutusele võtavad. Kõrge inflatsioon, palgakasv ja energiahindade tõus on meie ettevõtete ekspordivõimekust vähendanud. Ainult uute tehnoloogiate ja müügikanalite laialdasem kasutamine aitab täna konkurentsis püsida, tootlikkust suurendada ja kõrgemat lisandväärtust luua.

Head Uudised GoodNews