Õigel kursil püsides võib päikeseelekter mõne aasta pärast Eesti suvise elektritarbimise ära katta
Eesti elektrivõrguga ühendatud päikeseenergia tootmisvõimsused kerkisid tänavu 1000 megavatini, mis on viie aastaga kasvanud üle 20 korra. Selleks, et päikeseelekter kataks ära elektritarbimise suvepäevadel, tuleb olemasolevatele päikeseparkidele veel poole võrra võimsust juurde ehitada.
Päikeseenergia on maailma kõige kiiremini kasvav taastuvenergia tootmisliik. Mullu suurenesid ülemaailmselt tootmisvõimsused 25% võrra varasema aastaga võrreldes. Ühtlasi on Eesti päikeseenergia tootmisvõimsuste areng olnud märgiline, jõudes tänavu 1025 megavatini, mis tähendab, et viie aastaga on kasvatud enam kui 20 korda.
“Oleme liikunud õigel kursil, päike moodustab olulise ja vajaliku osa taastuvelektrist. Sama tempokalt tuleb edasi tegutseda, et reaalsuses taastuvenergia eesmärgid saavutada. Suvel toodetakse Eestis ligi pool aastasest päikeseenergiast, kuid selle suve näitel suutsime päikeseenergia toodanguga elektritarbimist ületada vaid neljal päeval, seda maksimaalselt viiel järjestikusel tunnil,” ütles KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Oleme liikunud õigel kursil, päike moodustab olulise ja vajaliku osa taastuvelektrist. Sama tempokalt tuleb edasi tegutseda, et reaalsuses taastuvenergia eesmärgid saavutada.
Kliimaministeeriumi nägemuse kohaselt on Eestil 2030. aastaks vaja tarbimise taastuvenergiaga katmiseks juurde ligi 500 megavatti päikeseenergia tootmisvõimsust ja 2400 megavati jagu maismaatuult.
“Kui võrku lisanduks 500 megavatti, tekiks olukord, kus enamikel suvepäevadel oleks Eesti tarbimine päikeseenergiaga kaetud. Tõenäoliselt tänu tuuleenergiale ei teki olukorda, kus peame üksnes päikesele toetuma. See annab meile võimaluse toodetud elektrit eksportida või salvestada ning kasutada ajal, mil päike ei paista ega puhu ka tuul,” märkis Loorits.
Loorits selgitas, et salvestuslahenduste olemasolu pole seni kriitilise tähtsusega olnud, sest Eestile on paindlikkust pakkunud Venemaa sagedusala. Kuna järgmisel aastal liidetakse Eesti Kesk-Euroopa sagedusturuga, siis hakkame nägema olulisi arenguid ka salvestuslahenduste suunal. “Eestil tuleb senisest enam võrgutöö stabiilsust hoida ning salvestuslahendused selleks ka võimaluse pakuvad,” lisas ta.
Eestil tuleb senisest enam võrgutöö stabiilsust hoida ning salvestuslahendused selleks ka võimaluse pakuvad.
“Eleringi menetluses olevate liitumisvõimsuste väljaehitamisega on võimalik üksnes maismaal tegutsevate taastuvenergialahendustega täielikult roheenergiale üle minna 2030. aastaks, kattes ära 120% Eesti aastasest tarbimisest. Lisaks on võimalik akulahenduste arengu kaudu pakkuda hinnastabiilsust, varustuskindlust, taskukohasemat taastuvenergia hinda tarbija jaoks ja eksportida toodangut. See tähendab, et Eesti suudab enda eesmärgid saavutada ka maksumaksjale väga kulukate meretuuleparkideta,” nentis ta.
Loorits lisas, et KC Energy osakaal Eesti taastuvenergiast on hetkel ca kümnendik, kuid 2030. aasta eesmärgiks on panustada tuule-, päikese ja salvestusvõimsustega varustatud hübriidparkidega Eesti taastuvenergiasse aastas 1800 GWh, mis tänase tarbimise juures oleks üle viiendiku Eestis tarbitud elektrist.
