President Karis Riigikaitse Nõukogu kohtumise järel: NATO on tugev, kui NATOs on tugevad nii USA kui Euroopa
President Alar Karise kutsel kogunes eile Riigikaitse Nõukogu, mis arutas Eesti välis- ja julgeolekupoliitilisi samme pingestunud olukorras. Riigipea rõhutas pärast korralist nõukogu kohtumist NATO ja liitlasriikide ühtsuse olulisust ning vajadust tugevdada alliansi kaitsevõimet.
„Näeme, et Ukraina rindel eskaleerib Venemaa oma agressiooni enne talve tulekut, püüdes tekitada paanikat või alistumismeeleolu Ukraina elanike seas. On toimunud ka esimesed rünnakud uut tüüpi ballistiliste rakettidega. Endiselt on õhus Venemaa sabotaažirünnakute foon,“ sõnas president Karis. „Ei ole mingit muud varianti kui toetada Ukrainat veelgi rohkem, et sundida Venemaad seda sõda lõpetama ja seda teha koos oma liitlastega. Sest meil ei ole praegu ühtki põhjust sellelt ühtselt kursilt eemale kaldumiseks. Pigem on õige aeg surve suurendamiseks,“ lisas ta.
Ei ole mingit muud varianti kui toetada Ukrainat veelgi rohkem, et sundida Venemaad seda sõda lõpetama ja seda teha koos oma liitlastega.
„Ettevalmistamisel on ka Ukraina rahutippkohtumine ja eri maailma nurkadest kostuv surve läbirääkimisteks. Samas jääb selgusetuks, mille üle läbi rääkida? Venemaa nõuab ju omale vallutatud Ukrainat ning NATO tagasitõmbumist 1997. aasta piiridesse. Ehk siis täielikku kapitulatsiooni,“ märkis riigipea. President Karis rõhutas Ukraina liitumise NATOga tähtsust. „NATO julgeolekugarantiid on ainsad, mis suudavad päriselt ja püsivalt hoida rahu. Me oleme NATO-s juba 16 aastat tagasi otsustanud, et Ukraina koht on NATO-s. Nüüd on igati õige aeg Ukrainale ka ametlik kutse anda.“
Kõneldes liitlaste koostööst rõhutas president Karis, et NATO on tugev, kui sellel on kindel Atlandi-ülene jõuõlg, kui NATO-s on tugevad nii USA kui Euroopa. „Ameerika Ühendriikide ja Euroopa ühisele jõuõlale, mis kaitseb demokraatlikku Atlandi-ülest julgeolekuruumi, ei ole alternatiivi. See tähendab USA nähtavat sõjalist kohalolu Euroopas, aga tähendab ka Euroopa senisest suuremat koorma kandmist enda ja Atlandi-ülese julgeoleku eest,“ rõhutas Vabariigi President.
Ameerika Ühendriikide ja Euroopa ühisele jõuõlale, mis kaitseb demokraatlikku Atlandi-ülest julgeolekuruumi, ei ole alternatiivi.
Riigipea tunnustas valitsuse pingutusi tõsta lähiaastatel kaitsekulutused nelja protsendi lähedale ja määrata 1,6 miljardit laskemoona hankeks. „Kuid vaadates ka hiljutisi NATO väenõudeid, siis on selge, et me peame hakkama tulevikus tõenäolisemalt rääkima rohkemastki, võibolla isegi viiest protsendist. Iseseisva kaitsevõime ehitamine ei ole ühekordne pingutus vaid on pidev,“ lisas ta.
Peaminister Kristen Michali sõnul on Venemaa hübriidsõjas Euroopa vastu, mis selgelt jätkub ning läheb ka tõsisemaks. „Oleme juba pikalt rääkinud, et NATO praegune kahe protsendi eesmärk on selgelt liiga madal ja kui tahame, et Euroopat võetaks tõsiselt ja me oleksime kindlalt kaitstud, tuleb kõigil eesmärgiks võtta kaitsekulutuste tõstmine vähemalt 2,5 või kolme protsendini SKPst. See on ka minu eesmärk Haagi tippkohtumisel, mida kinnitasin ka täna Riigikaitse Nõukogus,“ ütles Michal.
Peaminister Michal lisas, et viimasel ajal pingeid tekitanud järjekordne merealuse taristu juhtum näitab selgelt, et ühised pingutused ja koostöö meie liitlastega on ülioluline julgeolekugarantii. „Taristu ründamisel on laialdane mõju riikide majandustele, seetõttu peamegi selle kaitsmisse rohkem ühiselt panustama. Haavatavuste vähendamiseks peame parandama seire ja olukorrateadlikkust,“ ütles peaminister Michal.
Haavatavuste vähendamiseks peame parandama seire ja olukorrateadlikkust.
Peaminister Michali sõnul teevad nii Eesti kui partnerite julgeolekuasutused kindluse tagamiseks head tööd. „Hea meel on tõdeda, et Eesti on kriisides siiani hästi hakkama saanud, kuid julgeolek on meie kõigi ühine asi, ja selleks peame ka ühiselt panustama. See nõuab pingutust igalt inimeselt, kohalikult omavalitsuselt, riigiasutustelt,“ rääkis valitsusjuht. „Valitsuses oleme üheks prioriteediks sõnastanud kaitsetööstuse kaitsevõime osana – Ukraina sõja õppetunnid on näidanud, kui oluline on enda tugev kaitsetööstus, mis ei sõltu kellestki teisest. Lisaks oleme lähiaastatel hankimas ka 1,6 miljardi eest laskemoona, mis lisandub 5,6 miljardile.“
Ukraina sõja õppetunnid on näidanud, kui oluline on enda tugev kaitsetööstus.
Riigikaitse Nõukogu on presidendi juures tegutsev nõuandev organ, mis koguneb riigipea kutsel regulaarselt. Nõukogu koosseisu kuuluvad riigikogu esimees, peaminister, riigikogu riigikaitse- ja väliskomisjoni juhid, ministrid ning kaitseväe juhataja. Nõukogu arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust.
