STAR FM FOTOD I 50 päeva ja 5000 ust! Peep Vainu edu saladus: kui valid midagi teha, siis tee lõpuni

Täna, 28. novembri hommikul oli Star FM hommikuprogrammis külaliseks Peep Vain – täisväärtusliku ja tähendusrikka elu õpetaja, Muutuse rännakute teejuht, raamatute ja artiklite autor ning ettevõtja. Peep jagas saates lugusid oma noorusajast, mil ta Nõukogude Eesti noorukina Ameerikasse raamatuid müüma sattus. See kogemus, mis moodustab tema uue raamatu „Ukselt uksele“ keskme, tõi esile nii raskusi kui ka kordaminekuid, õpetades vastupidavust ja sihikindlust. Lisaks rääkis Peep ka sellest, milliseid väärtuslikke õppetunde see kogemus tema elule andis.

Unistusest reaalsuseks: teekond Ameerikasse

Peep kirjeldas hommikuprogrammis, kuidas tema teekond Ameerikasse sai alguse Vene sõjaväes metsas. Seal hakkas ta fantaseerima elust väljaspool Nõukogude Liitu ja unistama välismaale õppima minekust. „Kui ma tulin sõjaväest tagasi, hakkasin oma unistust otsima, ja nagu ikka, kui otsid, hakkavad uksed avanema,“ sõnas ta. Ühe olulisematest ustest avas Madis Habakuk, kes kutsus Peebu üheks kuuest üliõpilasest, keda EBSis õpetajateks koolitati.

“Kui ma tulin sõjaväest tagasi, hakkasin oma unistust otsima, ja nagu ikka, kui otsid, hakkavad uksed avanema.”

Madis Habakuke suunamisel tuli Peebul valida, kas veeta suvi ülikoolis või asuda tööle. Valik langes tööle kasuks, kuigi ta ei teadnud täpselt, mis teda ees ootab. „See oli poolenisti juhuste, fantaasiate ja tahtmise tulemus,“ tõdes Peep, viidates sellele, kuidas tema püsivus ja soov midagi enamat saavutada viisid ta lõpuks Ameerikasse raamatuid müüma.

50 päeva, 5000 ust – raamatumüügi väljakutsed

Peep rõhutas, kui raske oli ukselt uksele raamatuid müüa. 50 päeva jooksul koputas ta 5000 uksele, mis tähendas keskmiselt sada ust päevas. „Pooled uksed olid kinni, pooled avatud,“ meenutas ta. Päevad möödusid suuremas osas eituste saatel – enamik inimesi ei soovinud isegi kuulata, mida tal pakkuda oli. „Kui viiekümnest üks ostis, oli see juba hea päev,“ rääkis Peep, tuues välja, et edu võti oli suuta iga kord uuesti alustada ja mitte lasta end mõjutada varasemast kogemusest.

Ta jagas ka, kuidas ta õppis eitustele vastu pidama. „Mind õpetati, et sul on nähtamatu teflonülikond – see, mis sulle öeldakse, ei kleepu, vaid libiseb maha,“ selgitas ta. Oluline oli hoida positiivset hoiakut, sest järgmine inimene, kelle ukse taga koputati, ei teadnud, mis eelnevalt juhtunud oli. „Kui ma tulen kibestunult, siis see peegeldub kohe – aga kui lähen avatud ja rõõmsalt, on mul uus võimalus.“

“Kui ma tulen kibestunult, siis see peegeldub kohe – aga kui lähen avatud ja rõõmsalt, on mul uus võimalus.”

Ameerika kui teisele planeedile sattumine

Peep meenutas, kui suur kontrast oli Nõukogude Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahel. „See oli nagu teisele planeedile sattumine,“ sõnas ta. Alates autodest kuni raadioprogrammideni tundus kõik tohutult erinev. „Ütlesin esimese asjana kõva häälega, et nii palju välismaa autosid!“ meenutas Peep intervjuus.

Ka Ameerika raadiomaastik tundus talle midagi uskumatut. Eestis oli toona vaid kolm raadiojaama, samas kui Ameerikas võis jaamu vahetades kuulata igasugust muusikat, reklaame ja jutte. See muutus peegeldas vabadust, mis oli toonase Nõukogude inimese jaoks kauge unistus.

Raamatud, mis aitasid õpilastel ja peredel õppida

Peep selgitas hommikuprogrammis, et müüdud raamatud olid oma olemuselt praktilised käsiraamatud, mis pakkusid teadmisi ja vastuseid kooliõpilastele ning peredele. Need olid kombineeritud kooliõpikute ja entsüklopeediate põhjal, moodustades praktilise ja kergesti kasutatava õppematerjali. „See oli ristsugutis – näiteks tekstülesannete lahendamise juhised, keemia valemid või bioloogia ülevaated,“ märkis ta.

Tänapäeva kontekstis võiks võrrelda neid raamatuid Vikipeedia või internetiõpetuste varase prototüübiga, kus kõik oluline oli koondatud ühte kompaktsesse ja arusaadavasse formaati.

Kuidas müügiprotsess toimis?

Peep tõi välja, et müügiprotsess põhines usaldusel ja selgel ärimudelil. Raamatud maksid 200 dollarit, millest 40 protsenti läks müüjale komisjonitasuks. Peep sai iga müüdud raamatu pealt 80 dollarit, mis oli noorele müüjale märkimisväärne summa.

Ta kirjeldas müügitehnikat kui hästi struktureeritud ja ajaliselt optimeeritud protsessi. „Sul oli 20 minutit, et veenda klienti. Kui ei ostetud, siis liikusid edasi,“ selgitas ta. Eesmärk polnud raisata klientide aega ega ka müüja energiat, erinevalt teistest müügivaldkondadest, kus müügiprotsess võib kesta tunde. „Meil polnud see nagu tolmuimeja müüjatel, kes teevad ühe ukse juures mitu tundi tööd.“

Lisaks selgitas ta, et müük oli üles ehitatud usalduse loomisele. Klient tasus esmalt poole summast, saades garantii, et raamatud tarnitakse suve lõpus. See usalduslik suhe mängis olulist rolli müügitulemuste saavutamises, kuid nõudis müüjatelt ka oskust luua kiire ja professionaalne side igal uksel.

Kontsertetendus, mitte tavaline esitlus

Hommikuprogrammis tuli juttu ka Peebu uue raamatu „Ukselt uksele“ raamatuesitlusest. Nimelt ei piirdu esitlus tavapärase raamatupoe sündmusega, kus kutsutakse kokku paarkümmend inimest. Peep on viinud selle kogemuse uuele tasemele, korraldades raamatuesitluse Alexela kontserdimajas – sündmuse, mis kannab endas palju enamat kui pelgalt raamatu tutvustust.

Ta selgitas, et tema eesmärk on pakkuda osalejatele unustamatut kogemust. Kontsertetendus ei ole lihtsalt raamatu ülevaade, vaid mitmetasandiline sündmus, mis ühendab muusika, mustkunsti ja stand-up-komöödia. „See on segu minu loomingust, mida ma olen nimetanud Muutuseks,“ sõnas Peep.

Peebu kõrval on laval ka tema head sõbrad ja kaasteelised. Muusikalise osa eest hoolitsevad Raun Juurikas ja Ahto Abner, kes toovad live-esinemiste kaudu sündmusesse veelgi enam energiat. Samuti on kaasatud erilised üllatused, nagu mustkunsti etteasted ja humoorikad sketšid. „Ma ei tahtnud teha tavalist reklaami – tahan luua midagi, mis jääb inimestele meelde,“ toonitas ta.

Sündmus on tasuta, kuid kutsetega. Hetkel on kontserdimajja registreerunud üle tuhande inimese, kuid ka need, kes kohale ei jõua, saavad osa sündmusest tänu otseülekandele veebilehel Vain.ee ja YouTube’is.

See, mis arengustaadiumis keegi on, määrab, kuidas ta hommikuid veedab

Peep jagas ka killukesi oma igapäevaelust, vastates küsimusele, kuidas eduka inimese päevad välja näevad. Ta tunnistas, et tema rutiin on aastate jooksul muutunud, kohanedes erinevate eluetappidega. „Ma ei ole alati see inimene, kes kell neli hommikul ärkab ja kõiki to-do-listi asju valmis teeb,“ sõnas Peep ning selgitas, et talle sobib rahulik ja tasakaalustatud algus päevaks, kus ta saab enne väljaminekut piisavalt aega oma mõtete korrastamiseks ja tegevusteks nagu võimlemine või ujumine.

See, mis arengustaadiumis keegi on, määrab, kuidas ta hommikuid veedab.

Varasematel aastatel oli Peep rohkem keskendunud intensiivsele töötegemisele, kuid nüüd väärtustab ta aeglasemat elutempot. „See, mis arengustaadiumis keegi on, määrab, kuidas ta hommikuid veedab,“ lisas ta, andes mõista, et elu rütmi peab igaüks ise kohandama vastavalt oma vajadustele ja eesmärkidele.

Eduka ettevõtmise võti peitub otsusekindluses

Peep jagas lõpetuseks ka nõuandeid noortele, kes kaaluvad väljakutseid, nagu raamatute müük Ameerikas või mõni muu eluoluline projekt. „See nõrgukeste jaoks ei ole,“ rõhutas ta. Tema sõnul pakub selline kogemus tugeva karakteriga inimestele võimaluse veelgi enam kasvada: „Kes on keskmiselt tugevad, need saavad tugevamaks, ja kes on väga tugevad, saavad palju tugevamaks.“

Peep toonitas, et eduka ettevõtmise võti peitub otsusekindluses. „Kui valid midagi teha, siis tee lõpuni. Ükskõik, mis ka ei juhtuks.“ Tema sõnul tuleb projektile pühenduda täielikult, sõltumata raskustest, ning lõpus, kui töö on tehtud, saab otsustada, kas soovid seda teekonda jätkata või valida midagi uut.

Peep jagas ka isiklikku kogemust sellest, kuidas selline mõtteviis teda ennast aitas. „See kandis mind läbi selle raskuse – ma olin iseendaga kokkuleppe teinud, et no matter what, ma töötan hommikust õhtuni kõik tunnid, iga päev suve lõpuni välja,“ meenutas ta.

KUULA INTERVJUUD!

GALERII: GOODNEWS, JOOSEP INTS