
Ärev aeg nõuab selget pead – Eesti Psühholoogide Liit ootab aastakonverentsile
11. aprillil toimub Tartus, V Spas, Eesti Psühholoogide Liidu aastakonverents, mis keskendub kohanemisele muutliku maailmaga.
Kliimakriisid, geopoliitilised pinged, tehnoloogilised murrangud ja vaimse tervise küsimused ei jäta kellelegi võimalust jääda
kõrvaltvaatajaks. Kuid kas eestlane on valmis neis oludes mitte üksnes ellu jääma, vaid ka inimeseks jääma? Või isegi – edenema?

Konverentsi ettekanded annavad sellele küsimusele, millega iga inimene varem või hiljem silmitsi seisab mitmetahulise vaate:
- Tuul Sepp uurib, kas loomadel on kriisistrateegiaid, mida inimesel oleks mõistlik matkida.
- Andero Uusberg vaatleb, mida meie keelekasutus meie kohta reedab.
- Helo Liis Soodla jagab tööriistu teadmatuse talumiseks – oskuseks, mida vajame rohkem kui kunagi varem.
- Antek Kasemaa räägib, mida on õppida sõjaväelisest distsipliinist ja selgusest, kui eksimisruumi pole.
- Madis Parksepp keskendub noorte vaimsele arengule ja küsib, kus kulgeb normaalsuse ja häire piir.
- Maaja Vadi lahkab, miks ühed organisatsioonid sünnivad kriisis uuesti, teised aga haihtuvad.
Eesti Psühholoogide Liidu 2025. aasta konverentsi lõpetab arutelu „Milline peaks olema 21. sajandi eestlane?“
Marju Lauristin, Anu Realo ja Kaimo Kuusk visandavad tulevikukindla eestlase vaimse ja psühholoogilise portree. Kas meil on vaja uut rahvuslikku kuvandit – või hoopis unustada kogu kuvandimäng ja keskenduda sellele, kuidas iga inimene, kogukond ja institutsioon saab toetada ühiskonna vastupanuvõimet?

Konverentsi üks peakorraldaja, psühholoog Kätlin Konstabel märgib: „Tänapäeva ühiskonda läbivad kaks vastassuunalist, ent kummatigi
teineteist võimendavat jõujoont: paanika ja passiivsus. Ühed kuulutavad peatset hukku, teised ohkavad fatalistlikult, et midagi pole parata. Ent kas poleks aeg – vähemalt üheks päevaks – võtta end kokku, vaadata asjadele otsa ja küsida: kuidas edasi? Millised on need tööriistad ja
mõtteviisid, mis aitavad meie psüühikal mitte ainult keerulistes oludes toime tulla, vaid ka tegelikult edeneda, kasvada, jõuda kuhugi?“
Konstabel lisab, et eriti oodatud on konverentsile inimesed, kelle suunavalikutest sõltub paljude teiste hoiakute ja otsuste kujunemine.
„Usun, et konverentsil jagatavad ideed ja praktilised tööriistad ei aita üksnes igapäevastes segadustes paremini orienteeruda, vaid toetavad ka laiemalt Eesti ühiskonna arengut. Keskendume lahendustele, mõtestatud tegutsemisele ja sellele, kuidas mitte lihtsalt püsima jääda, vaid ka edasi liikuda.“