
Eesti Rahva Muuseumi raamatuaasta programm on kantud armastusest kirjanduse vastu
ERMi raamatuaastale pühendatud kava saab alguse sel reedel, 25. aprillil. Kirjandusminister Mart Juure juhatamisel leiab aset raamatulaat, kus osaleb üle saja kirjaniku. Lisaks avatakse kaks raamatuteemalist näitust ning 500 aastat eesti kirjasõna kokku võttev seinapannoo.

„Sellist kirjanike tihedust ruutmeetri kohta näeb harva,“ naljatleb laada korraldaja ja ERMi raamatuaasta sündmuste produtsent Maris Klaas. Ta ütleb, et laat oli algusest peale mõeldud autoreid lugejatega kokku tooma. „Soovisime, et nii laada kui ka ülejäänud raamatuaasta kandvaks tundeks oleks armastus kirjanduse vastu. Külastaja saab tulla mitte lihtsalt raamatuid ostma, vaid ka autoritega kohtuma – vestlema ning miks mitte ka autogrammi küsima,“ ütleb Klaas. Laadalt soetatud raamatutega pole vaja kaugele minna – neid saab sirvida ERMi uutes lugemispesades. Kõrgema Kunstikooli Pallase tudengite kujundatud pesad meenutavad inimeste lemmikuid lugemispaiku nagu vann, elutuba või buss. Päeva juhib kirjandusminister Mart Juur, kes kutsub nii mõnegi kirjaniku „vaibale“ ning kelle vastuvõttu saadavad kirjandusteemalised arutelud.
Soovisime, et nii laada kui ka ülejäänud raamatuaasta kandvaks tundeks oleks armastus kirjanduse vastu.
500 aastat eestikeelset trükisõna
Kell 17 avab haridus- ja teadusminister Kristina Kallas pidulikult suure seinapannoo, mis kujutab eesti kirjanduse olulisemaid sündmusi ja autoreid. Pannoo autor Siiri Taimla-Rannala sõnul on mõte eesti kirjandusloo üles joonistamisest teda juba pikalt saatnud. „Olin heas mõttes jahmunud, kui Kertu Saks just sellise ideega minu poole pöördus. Sain vabad käed joonistada üles kogu meie raamatu ajaloo,“ kirjeldab Taimla-Rannala kaheksa kuud kestnud tööprotsessi. ERMi fuajees kõrgub üle sajast sündmusest koosnev ruumiline pannoo, mis on ilmselt Eesti suurim, aga kindlasti ainulaadseim. “Tahtsin vaataja silme ette luua suure pildi, kust saab ühe pilguga aimu meie 500-aastasest raamatuloost. Ja kui astud lähemale, saad läbi lihtsa ja humoorika pildikeele osa rikkalikust sündmuste jadast,” ütleb ta.

Näitused ja vestlusrobot
Laadameluga paralleelselt avatakse talurahva raamatunäitus „Se Ramat Om …“ ning illustratsiooninäitus „Lapsepõlve kaunimad raamatud“. „Talurahva näituselt leiab väga vana trükisõna ning huvitavaid sissekirjutusi, mis räägivad eestlasest kui raamatuomanikust 18. sajandil. Illustratsiooninäitus pakub helgeid ja nostalgilisi pilte, mis viivad viivuks taas minevikku,“ iseloomustab Maris Klaas avatavaid näituseid. Keda aga huvitab, kuidas siinmail 17.-18. sajandil räägiti, saab vestelda Eesti Keele Instituudi välja töötatud robotiga Lummaja, keda on just selle ajajärgu sõnaraamatute peal treenitud.

Raamatuaasta alles algab
Juba päev pärast avalööki, laupäeval saab tutvuda ka Jan Kausi kureeritud näitus-audiolavastusega „Kaotusest laotusse“, mis paigutab külastaja pagulaskirjanduse motiivide keskele, nii et sõnad kanduvad ka ruumikogemuseks. Samal õhtul vestleb Kaus paguluse ja kaotuse teemadel ERMis kunstiajaloolase ning Olev Subbi isikunäituse kuraatori Eero Epneriga. ERMi raamatuaasta produtsent Maris Klaas ütleb, et ees seisab veel mitmeid kohtumisi huvitavate autoritega. „Tuleb ka ettelugemisi ja raamatuesitlusi, samuti põnevaid töötube. Nii mõnedki sündmused on tasuta.“ Laadale tulijatele paneb Klaas südamele, et nad ei unustaks võtta kaasa sularaha.