Esmakordselt võitsid Eestlased rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil viis kulda
Nädalavahetusel, 25.–27. aprillil toimunud olümpiaadil panid kümnest riigist pärit gümnasistid proovile oma füüsikaalased teadmised Põhja- ja Baltimaade füüsikaolümpiaadil. Esmakordselt ajaloos võtsid Eesti noored viisikvõidu.
Tallinna Tehnikaülikooli korraldataval olümpiaadil said kuldmedalid:
- Mihkel Rannut (53.20 punktiga)
- Ralf Robert Paabo (48.20 punktiga)
- Kaarel Toomet (44.60 punktiga)
- Siim Saarse (42.40 punktiga)
- Saskia Põldmaa (38.40 punktiga)
Neile järgnesid õpilased Lätist, Serbiast, Vietnamist, Brasiiliast ja Rootsist. Kokku autasustati parimaid 11 kulla, 20 hõbeda ning 25 pronksiga.
Olümpiaadi žüriiesimees ja TalTechi professor Jaan Kalda ütles: „Põhja-Balti füüsikaolümpiaad on kujunenud nii hinnatud võistluseks, et ei peeta paljuks kohale sõita nii kaugelt nagu Brasiiliast ja Vietnamist. Seda oleme saavutanud tänu mitmele asjaolule: võistluse ladus korraldus, kvaliteetsed ja mitmekesised ülesanded, kompaktne ajakava – kahe võistluspäevaga olümpiaad mahub vaid kolme päeva sisse – ja võistlustööde õiglane hindamine, mille kvaliteet on samal tasemel, nagu samuti kahe võistluspäevaga Rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil, mis kestab kümme päeva ja mille eelarve on ca 20 korda suurem.”
Lisaks mainis Kalda, et: „Põhja-Balti füüsikaolümpiaadi ülesannete raskusaste on kujunenud enam-vähem samasuguseks, nagu Rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil. Tänavune komplekt oli punktiskooride põhjal läbi aegade üks raskematest ning raskuselt peaaegu identne mullusega. Et mulluse esikolmiku moodustanud Eesti õpilased olid toona nii noored, et said ka tänavu võistelda, siis tekkis hea võimalus jälgida nende arengut ühe aasta jooksul. See oli võrdlemisi muljetavaldav – Mihkel Rannut sai mulluse 40,8p asemel 53,2p, Ralf Robert Paabo 37,2p asemel 48,2p ja Saskia Põldmaa 35,1p asemel 38,4p. Selle saavutuse taga on eeskätt nende endi iseseisev süstemaatiline töö.“
Võistluse ülesanded hõlmasid tavapäraselt laia teemaderingi. Muuhulgas tuli õpilastel analüüsida tuumareaktori tööd, leida vastus küsimusele, kui kuumaks läheb nahk 110-kraadises saunas ning uurida, kuidas Linnutee tähed joonduvad nn faasispiraaliks ja arvutada selle põhjal tumeaine tihedus. Viimasena mainitud ülesanne tugineb 2018. aastal ajakirjas Nature avaldatud avastusel.
Võistluse tulemuste põhjal komplekteeritakse riiklikud meeskonnad suurtele rahvusvahelistele olümpiaadidele, nagu Euroopa füüsikaolümpiaad (EuPhO) ja rahvusvaheline füüsikaolümpiaad (IPhO).
Tänavusel jõuproovil osales 10 riiki: Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Gruusia, Vietnam, Saudi Araabia, Serbia ja Brasiilia. Kokku võttis mõõtu 105 osalejat.
- Põhja- ja Baltimaade füüsikaolümpiaad (Nordic-Baltic Physics Olympiad) sai alguse kakskümmend kaks aastat tagasi Eesti-Soome maavõistlusena. Läti liitus tasapisi tuntust kogunud võistlusega 2015. aastal ning Rootsi tegi seda aasta hiljem.
- Olümpiaadi korraldamist finantseerib Tallinna Tehnikaülikool ning Haridus- ja Teadusministeerium.
- Võistluse tulemustega saab lähemalt tutvuda Põhja- ja Baltimaade füüsikaolümpiaadi kodulehel.
