Üleriigilise ohuteavitussüsteemi testimisel käivitus 72% sireenidest
Esmakordse üleriigilise ohuteavitussüsteemi EE-ALARM raames käivitati eile sireenid 22 asulas ja nende lähipiirkonnas. Sireenidest käivitus 72%, neist 10% viivitusega. Samuti oli helitugevus plaanitust madalam.
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) tooteomanik Timmo Tammemäe märkis, et 72% sireenidest käivitusid hästi või väikese viivitusega. „Täpsed põhjused, miks osa sireene ei käivitunud, on veel selgitamisel. Suure tõenäosusega on selle taga tarkvaraga seotud kitsaskohad. Analüüsime põhjalikult edasi ja hakkame esimeses järjekorras võimalikke probleemkohti lahendama juba sellel nädalal.“
Päästeametile on jõudnud ka tagasiside, et helitugevus ei olnud piisavalt tugev, ei kostunud väga kaugele ja osade sireenide puhul oli kuulda raginat. „Ragina osas oleme teadlikud ja põhjus veel selgitamisel, kuid helitugevuse osas saame praeguse seisuga öelda, et helitugevus oli 72% maksimumist. Põhjuseks oli helifaili vahetusel toimunud automaatne helitugevuse muutus seadmete tarkvaras. Algselt plaanitud helitugevus sellel testimisel oli 90%,” lisas Tammemäe.
Koostöös päästeametiga tegime ka mõõtmisi neljas Eesti asulas. Iga suur infotehnoloogiline süsteem vajab testimist ja häälestamist. Mõõtmiselt saadavad andmed on sisendiks sireenivõrgustiku edasisel arendamisel, kuid kindlasti tuleb korraldada lisateste ning mõõtmisi ka tulevikus,“ lisas Tammemäe.
Osaliselt käivitusid sireenid:
- Haapsalus
- Paldiskis
- Maardu linnas
- Narvas
- Pärnus
- Rakveres
- Kuressaares
- Sakus
- Tallinnas
- Tapal
- Tartus
- Valgas
- Viljandis
Üldse ei käivitunud sireenid;
- Jõhvis
- Kohtla-Järvel
- Luunja vallas
- Põlvas
- Laagris
- Sauel
„Vabandame inimeste ees, kes oma asulas või piirkonnas tahtsid kuulda ohusireeni tegelikku toimimist.“
„Tegemist on üldse esimese korraga, kui käivitati üheaegselt kogu ohuteavituse terviksüsteem. Loomulikult on kahju, et esimesel korral saime ka keerulisi õppetunde, kuid sellises mastaabis test oli väga oluline. Leidsime kriitilisi õpikohti, et tagada päris kriisis süsteemi töökindlus. Sellised õppused on väga vajalikud, et kui kriis päriselt peaks tulema, siis oleksime selleks valmis,“ ütles Tammemäe.
Koostöös päästeameti ja teiste partneritega hindab ka SMIT lähinädalatel nii süsteemi elementide kui ka terviku toimimist ning kriitilised parendus- ja arendustööd on juba käivitunud.
Taust:
Ohuteavituse terviksüsteem on üles ehitatud viimase paari aastaga ja see koosneb mitmetest erinevatest kanalitest ja lahendustest. Peamised elemendid on täna mobiilirakendused, teavitused ERR-i kanalitel ja sireenivõrgustik. Samuti ohualapõhine SMS. Täpsem info on leitav siit.
Ohuteavituse kanalid ongi mõeldud teineteist katma nii sisuliselt kui ka tehnoloogiliselt. Osad levivad kiiremini ja osad aeglasemalt. Osad jõuavad kohale ka siis, kui andmeside on maas ja osad nõuavad andmesidet.
Terviksüsteemi testi järel tegeleb päästeamet koostöös siseministeeriumi ja teiste osapooltega nii süsteemi erinevate elementide kui ka terviku analüüsiga.
