President Karis NATO idatiiva riikide kohtumisel: kogu alliansi kaitsevõime tugevdamine on möödapääsmatu
President Alar Karis rõhutas Vilniuses NATO idatiiva riikide (B9) ja Põhjamaade liidritega eelseisvat Haagi tippkohtumist arutades, et kogu alliansi kaitsevõime tugevdamine on möödapääsmatu. „Euroopa peab võtma suurema vastutuse oma kaitse eest, kuid Ameerika Ühendriikide vankumatu pühendumus NATO-le ja 5. artiklile on võrdselt oluline,“ sõnas riigipea.
Eestil on president Karise sõnul Haagi tippkohtumisel kolm selget eesmärki: kaitsekulutuste oluline suurendamine, selge sõnum Venemaa ohust ning tugev täiendav toetus Ukrainale.
President Karise sõnul toetab Eesti kaitsekulutuste uue taseme tõstmist 5 protsendile SKT-st ning peab vajalikuks, et selle saavutamiseks lepitaks kokku konkreetne ja lühike ajakava. „Järgmise nelja aasta vältel ulatuvad Eesti riigikaitsekulutused 5,4 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. See on otsene panus mitte üksnes Eesti, vaid kogu NATO kaitsevõimesse,“ lisas ta.
Järgmise nelja aasta vältel ulatuvad Eesti riigikaitsekulutused 5,4 protsendini sisemajanduse kogutoodangust.
Vajadus NATO kaitsekulutuste kasvuks tuleneb Vabariigi Presidendi sõnul kaitseplaanidest. „Venemaa ambitsioonid ei piirdu Ukrainaga, vaid selle eesmärk on kogu NATO nõrgestamine – nii otsese sõjalise surve kui ka hübriidrünnakute kaudu, sealhulgas sabotaaži ja varilaevastiku tegevusega Läänemerel. NATOs peame neid ohte käsitlema tõsiselt ja ühiselt,“ rõhutas Vabariigi President.
NATO idatiiva riikide ja põhjamaade liidrid arutasid Ukraina toetamist. „NATO peab jätkama tugevat poliitilist ja sõjalist toetust Ukrainale, sest see on Euroopa julgeoleku võtmeküsimus,“ lausus president Karis. Ta lisas ka, et Ukraina tee NATO-sse on pöördumatu. „Ukraina liikmesus ei ole pelgalt poliitiline siht, vaid julgeolekugarantii nii Ukrainale kui kogu Euroopale.“
Ukraina liikmesus ei ole pelgalt poliitiline siht, vaid julgeolekugarantii nii Ukrainale kui kogu Euroopale.
Samuti toimus NATO idatiiva riikide ja põhjamaade juhtide kohtumine Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga. President Karis osutas, et viimaste nädalate inimohvrid ja ulatuslikud purustused – Kiievis, Sumõs, Harkivis, Odessas ja mujal – näitavad, et Venemaa ei ole huvitatud rahuläbirääkimistest. „Tsiviilisikute, sealhulgas laste ründamine on meeldetuletus, et Venemaa ei soovi rahu vaid sõja jätkumist,“ sõnas president.
„Venemaa sõda Ukraina vastu puudutab kogu Euroopat. Küsimus on Euroopa julgeolekus ning iga rahva õiguses valida ise oma liitlased,“ ütles president Karis. „Ukrainal on suveräänne õigus otsustada oma välis- ja julgeolekupoliitika üle – sealhulgas liitumist Euroopa Liitu ja NATOga.“
President Karis pidas oluliseks hiljutisi positiivseid otsuseid Saksamaalt ja teistelt liitlastelt.
- Kohtumisel osalesid NATO idatiiva (B9) ja Põhjamaade riikide juhid, NATO peasekretär Mark Rutte ning Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi.
