Heaolutehnoloogiate festivalil esitleti uut innovatsiooniprogrammi
Sel nädalal Tallinnas esmakordselt toimunud heaolutehnoloogiate festivalil arutleti, kuidas tehnoloogilised lahendused saaksid toetada eakate iseseisvat toimetulekut ning tutvustati uut heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogrammi.
Meie elanikkond vananeb ja vajadus tervise- ja sotsiaalvaldkonna teenuste järele kasvab, samas on puudus inimestest, kes võiksid neid teenuseid pakkuda. See on väljakutse, mida täna ei saa enam ignoreerida,” ütles Sotsiaalministeeriumi sotsiaalteenuste innovatsiooni ja tehnoloogia juht Kitty Kubo. „Õnneks on olemas aina rohkem tehnoloogilisi lahendusi, mis on end praktikas tõestanud ja saaksid ka meie eakaid ja erivajadusega inimesi aidata ning hooldustöötajate koormust ja puudust leevendada.”
Kubo sõnul elavad Eestis ligi pooled üle 65-aastastest inimestest üksi. Nendest enam kui kahel kolmandikul on pikaajaline haigus ja neljandiku igapäevategevus on suurel määral piiratud. „Täna jõuavad eakad väga sageli hooldekodusse, ilma et nad oleks eelnevalt kodus elades saanud ühtegi toetavat teenust. Hooldekodu ei ole inimese eelistus, lisaks on see kõige kulukam variant nii perele kui riigile. Peame mõtlema, kuidas saaksime koduteenustega ennetada abivajaduse tekkimist või süvenemist, kasutades ära võimalusi, mida annavad tehnoloogiad,” ütles Kubo. „Uue innovatsiooniprogrammiga anname hoogu just selliste nutikate digilahenduste ja kaugteenuste arendamisele tehnoloogiaettevõtete ja teadlaste koostöös üle tervise- ja hoolekandesüsteemi.”
Uue innovatsiooniprogrammiga anname hoogu just selliste nutikate digilahenduste ja kaugteenuste arendamisele tehnoloogiaettevõtete ja teadlaste koostöös üle tervise- ja hoolekandesüsteemi.
Riikliku innovatsiooniprogrammi eelarve on ligikaudu 12 miljonit eurot. Programmi kandideerimise esimene voor avaneb sügisel.
Kubo lisas, et programmi rõhuasetus ei ole uute tehnoloogiate arendamisel, vaid olemasolevate tehnoloogiate kasutuselevõtu protsessil. „Kogemus näitab, et just seal saavad asjad valesti minna ja soovitud kasu jääb tulemata. Need ei ole IT-projektid, vaid erinevaid osapooli kaasavad teenusedisaini ja komplekssete muutuste juhtimise projektid,” rõhutas Kubo.
Eesti Kunstiakadeemia sotsiaalse disaini magistriõppekava juhi Daniel Kotsjuba töötoas arutleti, kelle vaatevinklist lahendusi tegelikult kujundatakse ja kui hästi mõistetakse nende kasutuskonteksti. „Tõstatasime ka seal küsimuse, kui hästi me tegelikult tunnetame olukorda, milles kasutaja viibib. Kas loome lahendusi lähtuvalt oma arusaamast või inimeste vajadustest? Lahendused peavad olema inimkesksed ja vastama probleemile, mida kasutaja jaoks lahendame,” sõnas ta.
Lahendused peavad olema inimkesksed ja vastama probleemile, mida kasutaja jaoks lahendame.
„Uute heaolutehnoloogiate rakendamine ei ole vaid tehniline uuendus, vaid nõuab terviklikku muutust mõtteviisis ja töökorralduses. Muutuse õnnestumiseks peab organisatsioon looma teadlikult eeldusi,” rõhutas Sophiahemmeti ülikooli professor Christine Gustafsson. Ta lisas, et kasulik on juba enne uue lahenduse juurutamist läbi mõelda, kuidas organisatsioonis muutust juhtida. „Meie pakutud mõttemudel toob esile kõige kriitilisemad elemendid. Need aitavad hinnata, milliseid takistusi ja kuidas tuleb ületada, et kindlustada tehnoloogiate omaksvõtt nii oma töötajate kui teenuste kasutajate seas.”
Uute heaolutehnoloogiate rakendamine ei ole vaid tehniline uuendus, vaid nõuab terviklikku muutust mõtteviisis ja töökorralduses.
Innovatsiooniprogrammi on oodatud ideed ja meeskonnad, kes soovivad hakata välja töötama ja ellu viima uudseid kasutajakeskseid lahendusi tehnoloogiate kasutuselevõtuks. Esimeses etapis on võimalik saada ekspertnõu ja starditoetust mõne kuuliseks arendussprindiks, et ideed testida ja teenust disainida. Edasijõudnud projektidel avaneb võimalus taotleda suuremat rahastust lahenduste päriselus katsetamiseks ja hindamiseks pikema aja jooksul. „Soovime, et edukad lahendused jõuavad laiemasse kasutusse,” lisas Kubo.
Heaolutehnoloogiate festivalil osales üle 200 sotsiaal- ja tervisevaldkonna spetsialisti, teadlase, teenusepakkuja, tehnoloogiaettevõtete esindaja ja valdkonna mõjuisiku. Messialal oli uudistamiseks väljas ligi veerandsada heaolutehnoloogilist lahendust, mis saavad juba praegu abivajajaid toetada.
