1. Avaleht
  2. Eesti elu
  3. Kultuurisündmuste uus suund: mitme hektarilised valguskunsti pargid keset suvist loodust
Kultuurisündmuste uus suund: mitme hektarilised valguskunsti pargid keset suvist loodust

Kultuurisündmuste uus suund: mitme hektarilised valguskunsti pargid keset suvist loodust

Kui valgusdekoratsioonid on seni olnud peamiselt talvise linnakeskkonna element, siis nüüd nihkub fookus suvesse ja loodusmaastikku. Pärnumaal Veltsa mõisapagis avatakse augusti neljal õhtul Põhjamaade suurim valguskunstipark, kus on efektsete valgusinstallatsioonidega dekoreeritud kokku kolm hektarit looduslikku pargiala.

Valguspargid on maailmas juba mõned aastad levinud meelelahutus, mis on jõudnud nüüd ka Eesti publikuni. Nimelt meeldib inimestele külastada valgusparke, et seal ebamaised kogemusi ammutada. Näiteks Iirimaal on valgusparke lausa kolm ja neid külastab ühe kahe kuu jooksul paarsada tuhat inimest.

Veltsa mõisapargi valgusfestivalil näeb suveteemalist valguskunsti. „Puude võrades lendavad värvilised 3d liblikad, puude all helendavad paabulinnud ja sõidavad muinasjuttudest tuttavad hobustega tõllad. Tee peal saab läbida valgustunneleid. Pimedal augustikuu õhtul löövad need valguskaunistused eredavärviliselt särama, tekitades tunde nagu oleksid sisenenud ebamaisesse haldjametsa,“ kirjeldas ees ootavat kogemust Veltsa mõisapargi valgusfestivali korraldaja Ivari Roosileht.

Lisaks valgusele tuuakse Veltsa mõisparki nendel päevadel ka muusika ja teater.

Festivalil astuvad üles:

  • Birgit Sarrap
  • Marek Sadam
  • Kukerpillid

Loodusjutte vestavad Aleksei Turovski, Vladislavl Koržets, Valdur Mikita ning teatrietendusega astub üles Andrus Vaarik.

Suurejooneline kultuurisündmus on heategevuslik, mille piletitulu suunatakse Veltsa mõisapargi taastamisse. Nimelt on festivali eestvedaja Ivari Roosilehe südameasjaks saanud 1850. aastal rajatud ja vahepeal võssa mattunud inglise stiilis mõisapargi kunagise hiilguse taastamine. „Lapsena ei osanud ma aimatagi, et siinsamas vanaema maja taga laiub 20 hektari suurune mõisapark. Tänaseks on osa pargist puhastanud, kuid töö seisab alles ees ja see festival aitab sellele kaasa,“ ütles Roosileht.

Suurejooneline kultuurisündmus on heategevuslik, mille piletitulu suunatakse Veltsa mõisapargi taastamisse.

Tulevikuplaanide seas on ajaloolise triiphoone taastamine külakeskuseks, paisjärve rajamine koos saarekesega ning pargiteede ja lehtlate väljaehitamine. Park on antud avalikku kasutusse ning selle haldamiseks on loodud MTÜ Veltsa Mõisapark.

Huvitav on seegi, et kõik Veltsa mõisapargis kasutatavad valgusinstallatsioonid on toodetud Eestis – Raplamaal Märjamaa vallas asuvas Adamlightsi tehases. Festivalil on ühendatud valguskunst ja heategevus ajaloolise mõisapargi ellu äratamiseks. Mõisapargis saavad eestlased näha mastaapseid valgusistallatsioone, mis kaunistavad valgusparke ja linnaruume üle kogu maailma.

  • Veltsa valgusfestival toimub tänavu juba kolmandat korda.
  • 2023 aastal pälvis sündmus Pärnumaa aasta kultuuriüllataja tiitli.