1. Avaleht
  2. Eesti elu
  3. Neli lipupäeva järjest! Laulu- ja tantsupeo päevad on ametlikud lipupäevad
Neli lipupäeva järjest! Laulu- ja tantsupeo päevad on ametlikud lipupäevad

Neli lipupäeva järjest! Laulu- ja tantsupeo päevad on ametlikud lipupäevad

Laulu- ja tantsupeo päevad, 3.–6. juuli on ametlikud lipupäevad, mil kõik üle kogu Eestimaa on oodatud heiskama sinimustvalge. Laulu- ja tantsupeo esimese päeva, 3. juuli varahommikul kell 7 koguneb Kuberneri aeda pidulikule lipuheiskamise tseremooniale ja laulupeo tuld tervitama ka laulu- ja tantsupeo kunstiline toimkond.

Homme varahommikul kell 7 heisatakse üldlaulu- ja tantsupeo alguse puhul sinimustvalge Pika Hermanni tornis piduliku tseremooniaga. Samal hommikul jõuab Toompeale ka laulupeo tuli. Lipuheiskamisel osalevad laulu- ja tantsupeo kunstilised juhid: tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann, laulupeo kunstiline juht Heli Jürgenson, rahvamuusikapeo loominguline juht Helin Pihlap ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. Esinevad MUBA segakoor ja MUBA popkoor, Tallinna Kammerkoor, Eesti Meestelaulu Seltsi koor ja tantsuansambel Soveldaja. Kõne peavad Riigikogu esimees Lauri Hussar, laulu- ja tantsupeo peakorraldaja Margus Toomla ning tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann. Tseremooniale on oodatud kõik huvilised.

Foto: Freepik

Laulu- ja tantsupeo päevad on ametlikud lipupäevad. Tänavu toimub üldlaulu- ja tantsupidu 3.–6. juulini, mis tähendab koguni nelja järjestikust lipupäeva. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Margus Toomla ütleb, et ametlikud lipupäevad laulu- ja tantsupeo ajal räägivad Eestile olulistest sündmustest ja väärtustest: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest, hariduspüüetest, kultuurialustest ja demokraatia tähtsusest.

Ametlikud lipupäevad laulu- ja tantsupeo ajal räägivad Eestile olulistest sündmustest ja väärtustest: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest, hariduspüüetest, kultuurialustest ja demokraatia tähtsusest.

  • Lipu kasutamise korra järgi tuleb lipp igal peopäeval heisata hiljemalt kell 8 hommikul ja langetada kell 22 õhtul.
  • Kui lipp jääb lehvima ööseks, peab see olema pimedal ajal valgustatud. Selleks ei pea kasutama spetsiaalset valgustust, piisab, kui näiteks tänava- või õuevalgustus tagab lipu sinise värvi äratuntavuse.

Eesti lipu heiskamine neil päevil on kohustuslik kõigile riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele. Laulu- ja tantsupeo auks kutsume aga sinimustvalget heiskama ka kõiki kodusid, ettevõtteid ja organisatsioone.

Eesti lipu seaduse muudatuse järgi heisati lipud esimest korda laulu- ja tantsupeo ajaks kaks aastat tagasi XIII noorte laulu- ja tantsupeo päevil. Üldlaulu- ja tantsupidude ajaloos heisatakse lipud muutunud seaduse alusel peopäevadeks tänavu esimest korda.