Tänasel rahvamuusikapeol astub lavale 765 pillimängijat ja debüteerivad uued pilliliigid
Tänavuse laulu- ja tantsupeo „Iseoma“ rahvamuusikapeol astub lavale 88 kollektiivi ja 65 üksikmängijat – kokku 765 pillimängijat üle Eesti. Rahvamuusikapeo kirev ja elujõuline koosseis peegeldab nii sügavat pärimuse austust kui ka selle elavat kohalolu tänases muusikakultuuris.
Kõigile huvilistele avatud rahvamuusikapidu toimub täna, 4. juulil kell 14.00 Vabaduse väljakul ning kulgeb pilliliikide kaupa. Lisaks traditsioonilistele torupillidele, lõõtspillidele, viiulitele, kanneldele ja koondorkestrile, astuvad tänavusel peol esmakordselt omaette liigina üles mandoliinid, karmoškad ja hiiu kandled – pillid, mis on viimastel aastatel leidnud tee paljude täiskasvanud harrastajate südamesse ning toonud uusi inimesi rahvamuusika juurde.
Peo ettevalmistus on hõlmanud rohkem kui aasta pikkust harjutamist, piirkondlikke proove ning ühiseid laagreid, kus lihviti repertuaari ja kokkumängu. „See pole lihtsalt kontsert – see on ühine pidu. Rahvamuusikapeol ei astu üles pelgalt muusikud, vaid kogukond, kes loob midagi, mis kõlab siin ja praegu, ent kannab endas sajandite häält,“ sõnab Pihlap.
See pole lihtsalt kontsert – see on ühine pidu. Rahvamuusikapeol ei astu üles pelgalt muusikud, vaid kogukond, kes loob midagi, mis kõlab siin ja praegu, ent kannab endas sajandite häält.
Rahvamuusikapeol kõlavad lood ulatuvad sügavale kohalikku pärimusse – nii ehedal kujul kui ka kaasaegsete seadetena. Pihlapi sõnul väljendub rahvamuusika tõeline võlu selles, kuidas mängijad lisavad lugudele oma kõlavärvi ja tunnetuse.
Igas pilliliigis astub üles ka solist või ansambel, kes on oma ala meister ja kogukonna eestvedaja. Näiteks torupillide solist on Lauri Õunapuu, kannelde liigis astuvad üles Aivar ja Martin Arak ning hiiu kandle puhul ansambel Puuluup.
Igas pilliliigis astub üles ka solist või ansambel, kes on oma ala meister ja kogukonna eestvedaja.
Eriline on ka tänavuse rahvamuusikapeo vorm – esmakordselt seovad kogu peo ühine ava- ja lõpunumber, kus astuvad lavale kõik mängijad ja liigijuhid. Loomingulise meeskonna liikmed on seekord ise samuti laval – näiteks peo kunstiline juht Helin Pihlap mängib viiulit.
„Rahvamuusikapidu on koht, kus kohtuvad eri põlvkonnad ja piirkonnad, jagatakse pärimust, õpitakse üksteiselt ja tuuakse rahvamuusika siin ja praegu elama. See on rõõmus, aus ja elav pidu, kus publik on oodatud kaasa elama, tantsima ja laulma,“ kutsub Helin Pihlap kõiki rahvamuusikapeost osa saama.
