Eesti loodusprojekt Happyfish sai ühe neljast LIFE auhinnast
Eesti kolmes maakonnas asuva Alam-Pedja looduskaitseala veekogude ja kalade teemadele keskendunud projekt Happyfish jõudis Euroopa ligi 50 erineva LIFE loodusprojekti hulgas nelja parima hulka.
“Kõigi projektide kaalumisel jäid sõelale kaksteist paremat, nende seast valisid liikmesriigid omakorda välja neli projekti ja neid enam ei järjestata,” ütles projekti Happyfish koordinaator, Eesti Loodushoiu Keskuse juhatuse liige Meelis Tambets teisipäeval BNS-ile. Nelja parima hulka pääsesid veel Belgia soode taastamise projekt ja kaks Kreeka projekti, mis käsitlesid säästvat kalapüüki ja helide abil loomade ja lindude uurimist.
Neli aastat kestnud projekt Happyfish keskendus tänavu Alam-Pedja looduskaitseala veekogude ja kalade probleemide lahendamisele. Projekti raames avati kümme vanajõe suuet ja puhastati 50 hektarit võsastunud koelmuid, lisaks sellele kasvatati kalamajandis jõkke asustamiseks 60 000 noort tõugjat ja uuriti nende kudemisega seonduvaid probleeme, sealhulgas raadiosaatjatega varustatud tõugjate kuderändeid. Projekti raames toimusid koos looduskaitseühinguga Kotkas noorte loodushuviliste laagrid.
Keskonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on Happyfish viimaste aastate üks suuremaid ja toredamaid loodusprojekte, mida ka keskkonnaministeerium 2011. aastal keskonnateo auhinnaga tunnustas.
“Tegemist on väga professionaalse ja entusiastliku meeskonnaga, kes võttis kätte ja muutis ligi 35 Emajões elava kalaliigi elu senisest palju paremaks. Ka esimesed seired näitavad, et avatud vanajõgedes on kalastiku olukord tunduvalt paranenud. Vanajõgede avamisest ja maimude asustamisest ei võida mitte ainult loodus, vaid ka loodushuvilised ja kalamehed. Just sellised laiapõhjalised keskkonnaprojektid on kõige edukamad ja jätkusuutlikumad. Happyfishi tegijad väärivad eraldi kiidusõnu selle eest, et tehtud sai rohkem, kui alguses lubatud,” rääkis Pentus-Rosimannus.
Kogu projekti maksumus oli veidi alla miljoni euro, millest Euroopa Liidu LIFE fondist tuli pool. Projekti rahastasid veel Eesti Keskkonnauuringute Keskus ning teised selles osalenud keskkonnaorganisatsioonid.
