Aasta loomasõbralikuks teoks valiti Kihnu kasside steriliseerimise ja kastreerimise aktsioon
Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) poolt korraldatud internetihääletusel valiti 2022. aasta loomasõbralikuks avaliku tähelepanu pälvinud teoks Kihnu kasside steriliseerimise ja kastreerimise aktsioon. Aasta loomavaenulikuks teoks hindasid hääletajad Tartu varjupaiga otsuse eutaneerida 21-st päästetud koerast 13 juba esimesel päeval.
„Nii nagu igal aastal kommenteerisid ka seekord inimesed, et valikut on raske teha. Valituks osutunud loomavaenuliku teo juures tõid inimesed välja just asjaolu, et varjupaik, mis peaks andma loomadele uue võimaluse, pani päästetud koerad magama juba varjupaika saabumise päeval ega andnud loomadele võimalust ennast tõestada või mujalt abi saada. Loomasõbraliku teo juures pidasid inimesed oluliseks loomaarstide tahet oma vaba aega ja ressursse panustada ja loomulikult ka seda, et suur töö sai tehtud,” kommenteeris ELS-i otsese abistamise juht Elis Järvsoo.
Loomasõbraliku kategoorias oli sellel aastal tihe rebimine. Esimest ja teist kohta eristab vaid 12 valija hääl. Valituks osutunud Kihnu kasside steriliseerimise ja kastreerimise aktsioon sai 36% ehk 720 valijate häältest. Just hiljuti toimus ka juba teine aktsioon ja nüüdseks on saarel steriliseeritud ja kastreeritud kokku 53 kassi. Teise koha pälvis Raplamaa laste tegu, kus lapsed kutsusid vigastatud kurele appi politsei. Tegu sai 708 häält. Päästetud linnul oli korralik põrutus ja sellest taastumine võttis kurekesel aega nädala, siis sai juba terve linnuke oma teed jätkata. Lapsed tõesti päästid kure elu, kui keegi kurekest märganud ega aidanud ei oleks, siis kahjuks oleks ta seal ka oma lõpu leidnud. 29% häältest sai loomaarstide abi Ukraina põgenike loomadele. Aidatud on loomi vaktsineerimistega, lemmikloomapassidega kui ka steriliseerimise ja kastreerimisega.
Loomavaenuliku teo tiitli pälvis kindla edumaaga, 883 häält, Tartu varjupaiga otsus eutaneerida 21-st päästetud koerast 13 juba esimesel päeval. “Loomavaenuliku teo tiitli pälvinu juures tasub välja tuua, et loomade eutaneerimine ei ole iseenesest alati halb otsus. Arvestades meie mitte just head loomapidamiskultuuri, mille tõttu on meil kahjuks endiselt palju kodutuid ja probleemseid loomi, siis on see hetkel veel meie ühiskonnas möödapääsmatu ja vahel ka ainuke viis looma aidata. Kuid loomasõpru ja -kaitsjaid torkas teravalt ja neile jäi ka arusaamatuks otsus panna loomad magama kohe esimesel päeval,” lisas ELS-i juhatuse liige Geit Karurahu. Kaheksa koera jäi varjupaika ja nendega tegeletakse, et uued kodud leida. ELS-ile teadaolevalt Põllumajandus- ja Toiduamet varjupaiga tegevuses rikkumist ei tuvastanud. Õhku jäi küsimus, kas selline teguviis on eetiline. Teisele kohale jäi jõhker kurgede tapmine Järvamaal, mille poolt hääletas 623 inimest. Kahjuks ei ole kurgede tapjat veel leitud. 29 protsenti valijatest hindasid loomavaenulikuks teoks vana, haiseva ja nõrkenud koera hülgamise. Koerake läks pärast juhtunut Loomapäästegrupi hoole alla. Pidi läbima paar operatsiooni ja nüüdseks on õnnelikult uues kodus. Looma hüljanud ja varasemalt hooletusse jäetud koera pere vastutuselevõtmisega tegeletakse.
Kõik loomasõbraliku teo kandidaadid väärivad meie kõigi poolset tunnustust ja positiivset tähelepanu. Abi saanud loomad kindlasti tänavad. Eesti Loomakaitse Selts tänab kõiki hääletajaid ning soovib palju õnne Helen Valgule ja Tiina Toometile, kes loomaarstid ja nende abilised kokku kutsusid ning Kihnus kohapeal suure töö ette võtsid.
