Ajalugu. „Solaris“
„Solaris“ on lugu kosmonaudist, kes satub planeedi juurde, mis suudab imiteerida tema surnud naist. Kui külastate Solarise keskust või busse, võib ka neis järelikult aset leida mingi tontoloogia, kohtate ehk inimesi, kellega pole ammu kohtunud.
Andrei Tarkovski ei tahtnud „Solarist“ (1972) väga teha. Nii Tarkovski kui ka hiljem Steven Soderbergh pidasid „Solarist“ oma ebaõnnestunuimaks filmiks. Tarkovski tahtis teha filmi Dostojevskist. Ta tegi „Solarise“, sest vajas raha, „Solarise“ autor Stanislaw Lem oli aga Nõukogude Liidus lugupeetud kirjanik.
Ometi kulges isegi „Solarise“ progress agoniseerivalt aeglaselt. Lenin oli kuulutanud filmi tähtsaimaks kunstiliigiks, ent Mosfilmi juhtisid Tarkovski arvates idioodid. „Ideaalis oleksin juba miljonär,“ kirjutab ta 1970. aastal päevikus. „Oleksin teinud 1960. aastast peale kaks filmi aastas ja mul oleks 20 filmi.“ Tarkovski on selleks hetkeks teinud kaks, millest viimane pole NSVL-is veel linastunud: „Ivani lapsepõlv“ (1962) ja „Andrei Rubljov“ (1966).
Tarkovski oli otsustanud, et „Solaris“ peab tulema kaheseerialine. Näitlejad olid paigas: Donatas Banionis, Jüri Järvet. Puudu oli naispeaosa. Tarkovski oli sinna plaaninud oma naist, aga nad lahutasid ja Tarkovskil oli sündimas laps uue naisega. Tarkovskid ostsid 1970. aastal maja Moskvast 300 kilomeetrit eemal Mjasnojesse.
Maadleb siis Tarkovski ametnikega ja muljetab, mida on vahepeal lugenud või näinud. „Lugesin Zamjatini raamatut „Meie“. Vastik väike pretensioonikas raamat. Bondartšuki „Waterlood“ vaatasin. Vaene Serjoža. Piinlik. Bunuel on teinud ühe väga halva filmi. Nii halva, et mul läks isegi nimi meelest ära. „Tristana“. Kohutavalt vulgaarne. Ka Bunuel vahel libastub.“
Järgmine sissekanne. „Vaidlesime komiteega (eelarve) 1,9 miljoni rubla ja ettevalmistusaja üle. Küsime siis 1,3 miljonit. Kui saame miljoni, siis sellest ka piisab. Midagi tuleb välja jätta. Anti valida kahe kujundaja vahel: Gostinski või Poljak. Poljak olevat riigilt raha varastanud, aga mina tahan teda. Kostüüme pole. Arst keelas mul suitsetamise.“ Vahepeal põleb maja maha.
- Tarkovski loeb Clarke’i raamatut „2001“, mille filmiversiooni pidas ta võltsiks. Raamatu lõpp on ära lõigatud. Hirm esteetika ees on nõrkuse esimene tunnusmärk, tsiteerib Tarkovski Dostojevskit. Inimene on ajaloo mängukann, lisab ta. Algavad võtted Zvenigorodis. Naispeaosa läheb Natalja Bondartšukile, kes on Sergei tütar. Tarkovski võitleb riigi saadetud kujundajatega. Kodaki filmirullid lõppevad enne võtete lõppu.
Augustis kirjutab Tarkovski, et „Solaris“ on graafikust maas. Uueks aastaks peaks film valmima. Ta plaanib tegeleda filmimise ajal heliga ja montaažiga. Mosfilm on kohutav, kirjutab ta juba ei tea mitmendat korda. „„Rubljov“ oli selle kõrval köömes. Ma nii tahaks juba uut filmi alustada. Mul on kõrini „Solarisest“. Nagu oli ka „Rubljovist“ ühel hetkel.“
Ilm on halb, ei saa filmida stseene, mis nõuavad päikest. Septembris lennatakse võtetele Jaapanisse. Imeline koht, töötuid pole, muljetab Tarkovski. Komitee teatab üllatavalt, et senine materjal on esmaklassiline. Tarkovski kaebab valu rinnas ja kõrget vererõhku. Sissekandeid tuleb harva, tööd on palju. Tarkovski järjestab näitlejad selle alusel, kellega ta kõige enam rahul on. Esimene koht: Bondartšuk. (Siis Järvet.)
- detsember. Mõned stseenid on täitsa head välja tulnud, kirjutab Tarkovski. Ema, enesetapp, linn, öine vestlus, deliirium. Komsomolskaja Pravdas ilmub filmi kohta esimene artikkel. Õel, aga rahva toob kinno, arvab Tarkovski.
Jaanuaris tulevad märkused keskkomitee kultuuriosakonnalt. Jumalast ei tohiks rääkida. (Kuigi üks ilusamaid sõnu “spasibo” tuleb sõnadest “spasi, Bog”.) Püksata ei sobi filmis ringi käia. Lem võiks kirjutada filmile selgitavad alguslaused. (Tarkovski: WTF?!) Valitseb ühiskonnas kommunism või kapitalism, uurib üks ametnik.
Ma ei jaksa teiega vaielda, kirjutab Tarkovski. „Aprillis saan 40, aga rahus olla ei lasta. Nõukogude kino pole kunagi olnud halvemas seisus. Mis neil inimestel viga on? Nad kardavad tõelist kunsti. Rahvas peab olema nagu lambakari. Sellega hävitavad nad enda ja Venemaa.“
Imekombel läks „Solaris“ peaaegu puutumatult Cannesi festivalile ja võitis seal teise tähtsaima auhinna. Samuti oli film hitt kodumaistes kinodes. Tarkovski oli suutnud teoks teha ajakirja Tehnika Molodjoži peadpööritavad ulmejoonistused.
Konstantin Kuningas
