1. Avaleht
  2. Eesti elu
  3. Ametlikult Eesti rõõmsaim kooliõde: tuge otsida pole nõrkus, vaid julgus
Ametlikult Eesti rõõmsaim kooliõde: tuge otsida pole nõrkus, vaid julgus

Ametlikult Eesti rõõmsaim kooliõde: tuge otsida pole nõrkus, vaid julgus

Eksamid ning ilusad ilmad on andnud märku sellest, et järjekordne kooliaasta on lõppemas. See tähendab, et lähedal on suvevaheaeg, mille käigus saab teha kõike, mis õppeaasta jooksul aja või ilma tõttu võimalik polnud. Samal ajal toonitab Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi kooliõe Laura Somelar, et õppuritel tasub eelseisval vaheajal võtta aega mitte ainult tegutsemiseks, vaid ka päriselt puhkamiseks, isegi kui see võib tunduda harjumatu.

Laura Somelar Foto: Angela Rääk

Laura Somelar on võtnud enda südameasjaks lisaks koolilaste füüsilisele tervisele ka nende vaimse tervise eest seismise. Ta leiab, et igaüks saab oma tervise nimel palju ise ära teha, lähtudes põhimõttest terves kehas terve vaim. “Vaimse tervise vitamiinideks on piisav uni, regulaarne liikumine, tasakaalustatud toitumine ja koosveedetud aeg sõprade või perega,” loetleb Somelar. “Samuti tasub leida hetki endale – olgu selleks unarusse jäänud hobi, hea toit või lihtsalt rahulik jalutuskäik. Ja kindlasti rääkida kellegagi, kui mõtted lähevad keeruliseks – tuge otsida pole nõrkus, vaid julgus,” rõhutab kooliõde

Vaimse tervise vitamiinideks on piisav uni, regulaarne liikumine, tasakaalustatud toitumine ja koosveedetud aeg sõprade või perega.

Aasta alguses kuulutas Peaasi välja konkursi, mille käigus otsiti Eesti kõige rõõmsamat inimest. SA Tallinna Koolitervishoid valis üksmeelselt enda meeskonna rõõmsaimaks liikmeks just Laura Somelari. “Töötan igapäevaselt südamega ja annan endast parima, et olla olemas laste ja noorte jaoks. Kui minu positiivne hoiak on kellelegi rõõmu toonud või midagi muutnud, siis on see parim kinnitus, et teen õiget asja,” leiab kolm aastat tagasi kooliõena alustanud Somelar.

Kui minu positiivne hoiak on kellelegi rõõmu toonud või midagi muutnud, siis on see parim kinnitus, et teen õiget asja.

Kuidas liikumisrõõm taas üles leida?

Õues viibimine võimaldab lastele ja noortele loomulikku liikumist, värsket õhku ning võimalust ekraanidest eemalduda. Lõpuks välja tulnud päike toetab D-vitamiini sünteesi, mis on seotud meeleolu ja immuunsüsteemiga. Lisaks aitab õues olemine maandada stressi, parandab keskendumisvõimet ning toetab emotsionaalset tasakaalu, mis on eriti vajalik kooliaasta pingelisel lõpusirgel.

Foto: Freepik

Somelar leiab, et liikumine peaks olema lõbus, mitte kohustus. “Tuleb leida viise, kuidas noored saaksid liikuda omas tempos ja endale meelepärasel moel – olgu selleks tants, seiklusmängud, sportmängud või isegi aktiivsed videomängud,” sõnab Eesti rõõmsaim kooliõde. “Ka täiskasvanute eeskuju mängib suuremat rolli, kui me arvame. Kui peres liigutakse koos, muutub see igapäeva loomulikuks osaks. Ka lastega rääkides tuleb välja, et inimesed, kelle peres on sport alati tavaline olnud, on ka ise sportlikuma mõtte- ja eluviisiga,” lisab Somelar.

Tuleb leida viise, kuidas noored saaksid liikuda omas tempos ja endale meelepärasel moel – olgu selleks tants, seiklusmängud, sportmängud või isegi aktiivsed videomängud.

Iga aasta kevadel tähistatakse südamekuud, kuid rasvumine, mis on südame-veresoonkonna probleemide üks peamistest põhjustajatest, rahvatervise näitajates langustrende ei näita. 2024. aastal valminud Tervise Arengu Instituudi haiguskulu analüüsist selgus, et 62% vähemalt 18-aastastest täisealistest on ülekaalus või rasvunud. See tõstatab olulise küsimuse, et kas südamekuu on meil vaid moe pärast, mille olulisus elanikkonnale kahjuks kohale ei jõua. Laura Somelar leiab, et positiivne mõju tervisele avaldub läbi kõige lihtsamate algtõdede, mida südamekuu jooksul levitatakse. “Südamekuu tuletab meelde, et tervis algab igapäevastest valikutest. Kui võtame südamekuu mõtted kaasa kogu aastaks – näiteks liigume iga päev vähemalt 30 minutit, sööme rohkem köögivilju ja jälgime soola- ja suhkru tarbimist –, siis ei jää südame eest hoolitsemine ainult ühe kuu teemaks, vaid muutub harjumuseks. Parem teha enda heaks natuke kui üldse mitte midagi,” teadvustab kooliõde.

Kui võtame südamekuu mõtted kaasa kogu aastaks – näiteks liigume iga päev vähemalt 30 minutit, sööme rohkem köögivilju ja jälgime soola- ja suhkru tarbimist –, siis ei jää südame eest hoolitsemine ainult ühe kuu teemaks, vaid muutub harjumuseks.

Selleks, et liikumise tähtsust igapäevaelus meelde tuletada, on maikuu tituleeritud õuekuuks, mille raames toimuvad üritused aitavad erinevates linnades üle Eesti inimestel taas nina ukse vahelt välja pista.

Täisväärtusliku suvevaheaja aluseks on uni, rahu ja vaheldus

Kui suvevaheaeg seostub üldsusel ennekõike laste ja noorte vaheajaga, siis puhkust saavad ka kooliõed, kes üritavad samuti enda õpetussõnade järgi elada. “Minu jaoks tähendab see palju liikumist – olgu selleks jalutamine, jõusaal või ujumine. Samavõrd oluline on oskus tõmmata piir töö ja isikliku aja vahele ning lihtsalt puhata, ilma süümepiinadeta. Suveks võtan aega ka pere ja sõprade jaoks – vähemalt kord nädalas külastan oma vanemaid või vanavanemaid. Käin võimalikult palju looduses ja tuletan endale meelde, kui ilus on Eestimaa. Kindlasti veedan aega ka suvilas ja loodan, et seal kaob ajataju nii, et ei mäletagi, mis päev parajasti on,” jutustab noor kooliõde oma puhkuseplaanidest.

Foto: Freepik

Laura Somelari sõnul vajavad noored pärast pingelist perioodi aga eelkõige und, rahu ja vaheldust. “Lapsele ei tohiks puhkeperioodi alguses liigset survet erinevate tegevuste või ootuste näol panna. Lisaks ei peaks kohe alguses kuhugi kiirustama või üritama midagi suurt saavutada. Luba iseendale aeglane algus – unusta äratuskell ning lase kehal ja vaimul taastuda.”

Lapsele ei tohiks puhkeperioodi alguses liigset survet erinevate tegevuste või ootuste näol panna.

Samas leiab Somelar, et rutiini täielik kadumine pärsib vaimu ja keha taastumist. “Suvel liiguvad lapsed tihti rohkem, aga võib juhtuda, et tekib ka rohkem ebatervislikke toitumisharjumusi või unerežiim nihkub paigast,” räägib kooliõde. “Kodus saab tasakaalu luua läbi ühiste tegevuste. Aitab perekeskis toiduvalmistamine, ühised jalutuskäigud või lõbusad sportlikud tegevused. Kui vanemad loovad lihtsaid, aga püsivaid rutiine, aitavad need lastel ka suvel tervislikumana püsida. Rutiinid on head ka suvel, aga veidi suurema mänguruumiga.,” võtab Somelar jutu kokku.