Anneli Ott: lisaeelarve 42 miljonit eurot võimaldab kultuuri- ja spordivaldkonnal ellu jääda
Riigikogus kiireloomuliselt menetletav 641 miljoni euro suurune lisaeelarve toob mahuka abipaketi ka kultuuri- ja spordivaldkonnale. Pisut kergemalt saavad hingata nii organisatsioonid kui ka vabakutselised loovisikud, sest abipakett võimaldab sektoril jääda ellu.
Koroonakriis pärsib kõiki sektoreid ja eluvaldkondi, kuid planeeritavad abimeetmed aitavad majandusel, üldse inimeste tavapärasel elurütmil võimalikult kiiresti taastuda. Nii on lisaeelarvega planeeritud raha näiteks töötasu toetuste maksmiseks majandusharudes, kus töömaht on piirangute tõttu vähenenud, siin on lisameetmeid vaimse tervise hoidmiseks, samuti erihoolekandele ja rehabilitatsioonile ning muidugi kultuurikorraldajatele ja loovisikutele.
Lisaeelarve kultuurile
Kultuuriminister Anneli Oti juhtimisel sai lisaeelarve kultuuri- ja spordiosa kogumahuks 42 miljonit eurot. Kuidas seda hinnata, kas seda on praeguses kriisis piisavalt?
“Tegutseme selle nimel, et toetused saabuksid võimalikult kiiresti,” kinnitas minister. “Toetussumma võimaldab sektoril ellu jääda. Oluline on, et abipakett katab väga erinevate vajadustega või tegutsemispõhimõtetega organisatsioone. Abimeetmed tulevad vaga laias skaalas – nii suursündmuste korraldajatele kui ka vabakutselistele loovisikutele, kellelt kriis on samuti igasuguse töövõimaluse praegu ära võtnud,“ loetles Ott.
Kultuurivaldkonda – vaatleme sporti eraldi – tuleb kokku lisaraha 37,8 miljonit eurot. Suur osa sellest, 25,3 miljonit, on mõeldud kultuurikorraldajatele. Sellest planeeritakse toetusi riigi osalusega sihtasutusustele, riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele, samuti eraõiguslikele ja omavalitsuste juures tegutsevatele kultuurikorraldajatele. Eraldi planeerib Kultuuriministeerium luua toetuse, millega kultuurikorraldajad saavad teha kriisiga seotud möödapääsmatuid ümberkorraldusi ning katta arendustegevustega seotud kulusid. Ka on kokku 5,3 miljoni euro ulatuses ette nähtud meetmed kinodele, filmitootjatele ja -levitajatele.
Toetussummade jaotumine eri valdkondade vahel sõltub otseselt esitatavatest taotlustest. Igal juhul aitab kultuurikorraldajate toetusmeede ettevõtetel ja organisatsioonidel katta nii võlaõiguslike lepingute alusel makstavaid tööjõukulusid kui ka muid möödapääsmatuid kulusid, võimaldades kriisiaeg üle elada ning olla valmis uueks avanemiseks, kui viirusel pole enam nii suurt jõudu meie seas levida.
Lisaraha vabakutselistele
Kriisis üks enam pihta saanud gruppe on vabakutselised loovisikud, kellel puudub kindel tööandja. Just sellepärast lisas valitsus vabakutseliste loovisikute toetamiseks 6,7 miljonit eurot, kuid tänu varasematele rahaeraldustele ootab väljajagamist vähemalt 8,5 miljonit eurot. See number veel täpsustub, kuid nii suurt summat ei ole selles kriisis varem korraga vabakutselistele loovisikutele suunatud. Lisaraha väljajagamiseks alustas Kultuuriministeerium loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise, mille valitsus kiitis heaks 18. märtsil.
„Vabakutseliste hulk, kes toetust vajavad, on mitu korda kasvanud. Nendele tööd andnud suurte majandussektorite väärtusahelad on katkenud. Seadusemuudatus võimaldab loovisikuid täiendavalt toetada Nüüd on meil piisav eelarve, et need vajadused katta.,“ ütles kultuuriminister.
Eeldatavasti saab Kultuuriministeeriumi ja loomeliitude kaudu taotlusi vastu võtma hakata ja toetusi välja maksma hakata alates maist, kui seadusemuudatused jõustuvad.
Lisaeelarve spordile
Spordivaldkond saab lisaeelarvest abi kogumahus 4,2 miljonit eurot.
„Abipakett katab ka spordivaldkonnas väga erinevate vajadustega organisatsioone. Näiteks on väga tähtis, et me ei unusta institutsioonide kõrval inimest, treenerit, kellele ei kohaldu Töötukassa toetusmeetmed,“ rääkis minister.
Nii toetatakse eelarve spordiosast spordiregistrisse kantud spordiobjektide valdajaid, spordialaliitudele ja meistriliiga klubisid ning treenereid, kellele ei kohaldu Töötukassa toetusmeetmed.
Ühine meede nii kultuurile kui ka spordile
Eelpool toodud kultuuri- ja spordivaldkonna kriisimeetmete kogumahus on arvestatud ka 6 miljoni euro suuruse risikifondiga, mis jaguneb kultuuri ja spordi vahel vastavalt 4,5 ning poolteist miljonit eurot. See on mõeldud piirangute tõttu ära jäänud olulise majandusliku mõjuga suursündmuste jaoks, kui kulud on tulnud kanda sõltumata piirangutest.
„Me soovime, et Eesti oleks ka edaspidi paik, kuhu saavad ja tahavad tulla kontserte andma maailmakuulsad lauljad ja bändid. Siin peab ka edaspidi toimuma võimsaid spordisündmusi. See kõik elavdab turismi kaudu meie majandust ning tõstab Eesti mainet,“ põhjendas kultuuriminister.
Taotlemine
Toetusmeetmetest saab taotlemine alata pärast seda, kui on kinnitatud üldmäärus ning eri voorude täpsed tingimused. Üldmääruse saab omakorda kinnitada pärast seda, kui Riigikogu on lisaeelarve seadusena vastu võtnud. See võiks toimuda eeldatavasti 14. aprillil. Seega väljamakseteni jõuatakse ilmselt mais-juunis.
Kultuuriministeerium on siiski paralleelselt eelarve menetlusprotsessiga esmalt valitsuses ja nüüd Riigikogus asunud toetuste jagamise tingimusi välja töötama, et protsess kulgeks vaatamata seadusest tulenevale tehnilisele protsessile võimalikult sujuvalt. Selles on suureks abiks olnud iganädalased kohtumised kuultuurikorraldajatega ning pöördumised, milles on detailselt kirjeldatud vajadusi ja kitsaskohti valdkonniti.
Ministeerium toonitab, et meetmete koostamisel peetakse silmas just vältimatute kulude katmist, mitte käibe languse või oodatust väiksema kasumi kompenseerimist. Ka ei ole lisaeelarvega eraldatav kriisiabi mõeldud muudeks vajadusteks nagu pikaajaline kriisist väljumine. Viimast arutatakse eraldi riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste käigus juba aprillis.
Edasistest sammudest teavitatakse lähiajal. Jälgida palustakse ametlikke kanaleid, kodulehekülge www.kul.ee ning ministeeriumi kontot Facebookis.
