ÄRA ALAVÄÄRISTA I Alfamehed ja lillekesed: uuring rõhutab ajakirjanike vastutust naiste kaitsmisel
Mõttekoda Praxise ja Tartu Ülikooli teadlaste uus uuring “Alfamehed ja lillekesed: misogüünia ja seksismi normaliseerumine Eesti meediapildis” toob esile murettekitava tõsiasja, et soostereotüübid ja naisi alavääristavad hoiakud levivad meie ühiskonnas üha jõulisemalt just noorte seas.
Uuringus analüüsiti nii traditsioonilise kui ka sotsiaalmeedia rolli misogüüniliste hoiakute kujundamisel Eestis. Selle tulemused näitavad, kuidas meedia mitte ainult ei peegelda ühiskonda, vaid aitab aktiivselt kujundada väärtusi, norme ja põlvkondade enesemääratlust.
Meedia mitte ainult ei peegelda ühiskonda, vaid aitab aktiivselt kujundada väärtusi, norme ja põlvkondade enesemääratlust.
Tähelepanumajanduse loogika võimendab narratiive
Eesti sotsiaalmeedias leviv misogüünia on tihedalt seotud globaalsete suundumustega, kus naistevihkamine ja seksism on muutunud kommertsiaalselt tulutoovaks sisuks. “Tähelepanumajanduse loogika võimendab selliseid narratiive, luues kahjulikke ja lihtsustatud arusaamu soorollidest, mis sihivad eriti noori mehi ja poisse. See peegeldab, kuidas globaalne sotsiaalmeedia-ökosüsteem kannab ideoloogilisi narratiive ka kohalikku konteksti, võimendades nii soolist kui ka ühiskondlikku lõhestatust,” selgitab Praxise analüütik ja uuringu juht Maarja Tinn.
Naiste tõsiseltvõetavus ja marginaliseerimine
Ka Eesti traditsioonilises meedias leidub jätkuvalt seksistlikke hoiakuid ja narratiive, mis vähendavad naiste tõsiseltvõetavust ja marginaliseerivad neid avalikus elus. „Meie järeldused näitavad, et üleriiklikud ajalehed hoiduvad otsesest misogüüniast ning soopõhine eristamine toimub pigem varjatud või kaudse seksismina,“ selgitas Tartu Ülikooli professor Raili Marling. „Samas detailsem analüüs näitas, et naispoliitikute edu toob esile eelarvamusi. Näiteks kasutatakse meedias iroonilisi hellitussõnu ja deminutiive, naiste tõsiseltvõetavust küsimärgistatakse ja emotsionaalse varjundiga sõnavara kasutatakse rohkem kui meespoliitikute puhul.“
Eesti traditsioonilises meedias leidub jätkuvalt seksistlikke hoiakuid ja narratiive, mis vähendavad naiste tõsiseltvõetavust ja marginaliseerivad neid avalikus elus.
Uuring rõhutab ajakirjanike ja toimetajate vastutust
“Meie uuring rõhutab ajakirjanike ja toimetajate vastutust, sest meedia ei ole pelgalt neutraalne suhtluskanal – see kujundab avalikke hoiakuid ja ühiskondlikke norme,” selgitab Maarja Tinn. “Kriitiline meediatarbimine ja teadlikkus on hädavajalikud, et vältida sügavate ühiskondlike lõhede tekkimist. Meedia – eriti tänapäeval sotsiaalmeedia – mõju ulatub palju kaugemale kui igapäevaselt tajume. See kujundab meie arusaamu maailmast, mõjutab enesemääratlust ning meie tulevikku suunavaid hoiakuid, millel on kaugeleulatuv mõju nii ühiskonna toimimisele kui ka demokraatia jätkusuutlikkusele.”
Uuring valmis Mõttekoja Praxis ja Feministeeriumi (MTÜ Oma Tuba) projekti “Feministeerium ja Praxis edendavad soolist võrdsust“ raames, mida toetab strateegilise partnerluse raames Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
- Uuringu tulemusi ja soovitusi sisaldav täismahus raport on avaldatud Praxise veebilehel.
