AU EESTILE! Eestlaste 99 õpetlikku tsitaati

Teame ajaloost, et kõige pingelisem lahingutegevus Eesti Vabadussõjas sai alguse Narva all ning lõppes Narva all. Eesti võitis tänu sellele, et vaenlastele astusid vastu kõik Eestimaa rahvad. Neile kõigile oli oluline kaitsta oma kodu ning seetõttu võideldi koos.

Eile rõhutas Rakvere teatris President Toomas Hendrik Ilves riiklike teenetemärkide kätteandmisel “Eesti tänab”, et meie inimesed hindavad oma riigi iseseisvust: “Näeme Eestit, kelle inimesed hindavad oma riigi iseseisvust, mille alus olemegi me ise – meie haridus ja haritus, meie töö ja kutsumus, meie pered, meie oskus märgata abivajajaid ning meie kindel meel hoida enda maad.”

Vabariigi President andis iseseisvuspäeva eel 99 teenetemärki. Heade uudiste portaal avaldab täna Eestile au andes eestlaste 99 õpetlikku tsitaati.

1. “Meist igaühest sõltub Eesti püsimine”. Lennart Meri
2. “Kõigist tundmusist koledaim on see, kui sa usu oma rahvusesse ja isamaasse kaotad”. August Gailit
3. “Ma olen veendunud, et iga ühiskond, mis takistab vaba mõtte levikut, lõpetab prügikastis”. Toomas Hendrik Ilves
4. “Mälestustes on meil lapsepõlvekodu ikka kõige kaunim, valgem ja lõhnavam ja sellest veendumusest ei saa me iialgi lahti”. August Gailit
5. “Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte, et eestlased oleme!”. Johann Voldemar Jannsen
6. “Eesti vajab igaühte meist, nagu meie vajame oma riiki”. Ene Ergma
7. “Eestlased ei ole mitte kärbsed, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba maailmas on elanud ja ka pärast meid veel kaua kestma saab”. Jakob Hurt
8. “Eesti väiksus lubab meil ühiselt oma riiki tunnetada ja haarata. Me saame oma erisusi unustades, üksi ja üheskoos, aidata neid, kel praegu kõige raskem”. Toomas Hendrik Ilves 
9. “Vabad inimesed suudavad palju”. Ene Ergma
10. “Olen selle elus ära õppinud, et igaühel on oma tee”. Silvi Vrait
11. “Ainus inimene, keda muuta saab, vaatab meile peeglist vastu”. Rein Taagepera
12. “Ka inimene pole päästetud roostetamisest”. August Gailit
13. “Teie, noored, lähete elust läbi nagu nuga võist!”. Lennart Meri
14. “Parem kirkalt elus läbi põleda kui keskpäraselt end elust läbi vedada”. Voldemar Panso
15. “Armastuseks pole midagi muud vaja, kui aga südant, mis armastab, mis suudab armastada”. Anton Hansen Tammsaare
16. “Rõõm ja hirm, et oled kellelegi väga vajalik, käivad käsikäes”. Mait Malmsten
17. “Elus tasub teha asju, kus on võimalik midagi saavutada”. Allar Jõks
18. “Kui pole õiget vaimu ega usku, ei aita õige siltki; õige vaimu ja usu tunned ära ka vale sildi tagant”. Voldemar Panso
19. “Sest mis on vale? Tõde, mida veel ei mõisteta või mida enam ei usuta”. Anton Hansen Tammsaare
20. “Inimesel peab olema aukartus elu ja surma ees. Kellel seda pole, see ei ole ka õige inimene”. Maaja Kallast
21. “Elu on liigselt kallutatud materiaalsuse poole, rohkem peaks rääkima hinge ja vaimu vajadustest”. Elle Kull
22. “Inimese suurus tuleneb sellest, et ta suudab endale öelda, milles ta on väike”. Uku Uusberg
23. “Sõnad on nagu lehed – lendavad suust välja ja tuul keerutab ning keerutab neid. Lõppkokkuvõttes ei või sa kunagi kindel olla, kuhu nad välja jõuavad”. Fred Jüssi
24. “Kui me ei õpeta ja säilita harjumust haritult arutleda asjade üle, mida elus näeme ja kultuuris kogeme, siis ei säili see oskus kuigi kaua”. Marju Lauristin
25. “Otseteed õnneni viivad sageli sohu. Kindla jalgealuse leiame enamasti hoopis käänulisel rajal”. Toomas Hendrik Ilves
26. “Ma ei kutsu üles tormakusele ja järelemõtlematusele, vaid nägema väikseid probleeme, mille kiire lahendamine tooks kergendust sadadele inimestele”. Peeter Volkonski
27. “Kõige raskem on õnne ära tunda. Õnn on enamasti tagantjärele tuntav nagu noorus, tervis või mõnikord ka armastus”. Voldemar Panso
28. “Õnn on inimeste kätetöö”. Ellen Niit
29. “Allakäik näib inimesele nii pararamatu, et ta on rahul, kui see on küllalt aeglane”. Arvo Valton
30. “Inimene on nagu pill – kui ta on häälest ära, siis ta ei helise”. Tõnis Mägi
31. “Iga haritud inimene võib vähemalt ühe romaani kirjutada — romaani iseenesest”. Anton Hansen Tammsaare
32. “Tõde on nagu vesi janusele. Veel ei ole maitset, värvi ega lõhna, aga temata ei ole elu”. Toomas Paul
33. “On väga lihtne rääkida juttu, mis kõigile meeldib. Palju raskem on rääkida juttu, mis on tõde”. Lennart Meri
34. “Inimene püsib tasakaalus ja kannab oma igapäevast nägu vaid tänu normaalsetele oludele ja ümbrisevale ühiskonnale. Siis on ta nagu osake suurest ja keerukast mehhanismist ning ta on sunnitud oma jõu ja andekuse kohaselt täitma temale määratud ülesannet. Niipea aga, kui ta ühiskonnast välja lülitatakse ja hoopis teistesse oludesse paigutatakse, muutub ta moraalne sündsustunne”. August Gailit
35. “Õige aeg on iga hetk, mis veel on alles”. Toomas Paul
36. “Troonil oskab iga teine istuda, aga mängida kojanarri, selleks on aru vaja”. Anton Hansen Tammsaare
37. “Argumendid arenevad arutelus”. Jaak Aaviksoo
38. “Peame endile aru andma, et valituteks oleksid võinud olla paljud teisedki”. Arvo Pärt 
39. “Õiglus ja vastutus kuritegude eest ei saa ega või olla selektiivne”. Rait Maruste
40. “Uudishimu peab olema teie igapäevane vari, mis teid saadab koolis, mis avab teie silmad ja kõrvad ja paneb teie suu neid samu küsimusi sõnastama, mida tänapäeval me peame ka täiskasvanult iseendale esitama”. Lennart Meri
41. “Tõestuse puudumine ei ole puudumise tõestus”. Jaan Kaplinski
42. “Ainult mundri põhjal ei saa otsustada, kas keegi on vabadusvõitleja või mitte” Rein Raud
43. “Lollus on alandav, mitte tarkus”. Andrus Kivirähk
44. “Ma ütlen teile: mitte miski ei ole midagi iseenesest. Võtke nuga. Mõrtsuka käes on see tapmise ja kirurgi käes elupäästmise riist. Iseenesest ei ole see mitte midagi”. Jaan Kross
45. “Eesti rahvas on arvult väike. Seepärast ei tohi mitte ühegi inimese saatusele käega lüüa”. Toomas Hendrik Ilves
46. “Ühe rahva ja kultuuri saavad surematuks teha ainult kultuuriloojad”. Marju Lauristin
47. “Hirmus pole mitte surm, vaid teadmine tema saabumisest”. Anton Hansen Tammsaare
48. “Igaühe ülesanne on mõelda Eesti tulevikule – sellele, kuidas meie inimesed saaksid iseendaga paremini hakkama ja ka teisi aidata”. Ene Ergma
49. “Meid, eestlasi, on niivõrd vähe, et iga eestlase siht peab olema surematus!”. Jaan Kross
50. “Õnn läheb ikka visa trügijaga ühes”. August Gailit
51. “See, kes õunast esimest korda ilma jääb, tunneb lihtsalt kadedust, aga kes on pikka aega ilma söögita, sureb nälga”. Jaak Aaviksoo
52. “Ka andekaim inimene kaotab originaalsuse hirmust olla mitteoriginaalne”. Voldemar Panso
53. “Liiga kaunite sõnade varju poevad peitu alati kõige tigedamad teod. Kui kohtad liiga kauneid sõnu, vaata ikka nende taha. Igaks juhuks. Pealegi on sõnad nagu tünnid, neis kõigis on oma sisu. Aga mida tühjem mõni neist on, seda valjemini ta kõmiseb”. Kalju Kangur
54. “Mõtlemine moodustab 70% inimese heaolust ja sellega saab kõik asjad paika panna”. Gunnar Aarma
55. “Elu on mõttekas siis, kui inimene saab olla intensiivsem, teadlikum, virgem eilsest”. Toomas Paul
56. “Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole”. Artur Alliksaar
57. “Intelligentsus on inimese omadus vähem ruumi võtta”. Mikk Mikiver
58. “Vanus on enesetunde küsimus”. Tunne Kelam
59. “Inimese saatus oleneb tema mõtlemisest ja on seetõttu absoluutselt õiglane”. Gunnar Aarma 
60. “Kui me üldse ei tea, kes me oleme homme, kas me siis ikka päriselt teame, kes me oleme täna?”. Arvo Valton
61. “Valede otsuste tegemine on võõrandamatu inimõigus”. Tõnu Oja
62. “Inimesel võib ka üle kahekümne sõbra olla, kui ta aga ise pole liig uhke ja nõudlik”. Anton Hansen Tammsaare
63. “Pidage meeles, et kurjuse ja käskudega ei jõua kuskile. Hea sõna – see aitab ikka”. Maaja Kallast
64. “Kõige suurem heategu teisele on olla talle inimene, mitte kritiseerija, hukkamõistja või kiitja. Inimene vaid, inimene ainult”. Uku Masing
65. “Irooniameel on okastega huumorimeel, need okkad on kaitseks”. Leelo Tungal
66. “Vahva see, kui inimene võtab elu nii nagu see on, liigsete illusioonideta”. Ita Ever
67. “Enese armastamine tähendab, et inimene ei võrdle ennast mingi mõõdupuuga ega püüa ei iseendale ega teistele oma tublidust tõestada”. Toomas Paul
68. “Suur kunst on see, mis ka tavalistest asjadest kõneldes saavutab tohutu mõju”. Betti Alver 
69. “Naerata ja see paneb inimesed huvi tundma, millest sa mõtled”. Arvo Valton
70. “Kinkimine on nii meeldiv rituaal kui ka kunst. Kingituses väljendub tema andja taktitunne, maitse, leidlikkus. Sealjuures ei ole kinkimiskunsti täielikule valdajale kingituse rahaline väärtus sugugi kõige tähtsam”. Maaja Kallast
71. “Kõik, mis on suur, on möödas, kõik, mis on praegu, on väike”. Jaan Kross 
72. “Kurjast ei saa lahti temaga võideldes, vaid andes ennast tingimusteta hea ja ilusa meelevalda”. Toomas Paul
73. “Elus kõik kordub. Eriti see, et kõik on iga päev uus”. Arvo Valton
74. “Vaimsuse põhitõed asuvad väljaspool õigusteaduse haardeulatust”. Jaak Luik
75. “Et olla kaitstud teiste mõjutuste eest, peab omama positiivset aurat ja endaga täielikult rahul olema”. Gunnar Aarma 
76. “Pikksilm teeb meid hardaks ja tõsiseks, mikroskoop paneb muigama”. Jaan Kalpinski
77. “Aga meie ainukene võimalus siin maailmas üldse püsima jääda on õppida teisi eluvorme väärtustama. Ilma nendeta oleme absoluutselt kaitsetud, abitud ja mõttetud”. Rein Maran
78. “Ärge kartke oma arvamust avaldada! Mis kasu on meie teadmistest, kui need hauda kaasa viime? Kui tänu meile saab sajast inimesest kasvõi viis tükki targemaks, oleme suure töö ära teinud”. Maaja Kallast
79. “Rahval on alati kedagi vaja, kelle üle ta võiks uhkust tunda ja kellega ta võiks ennast samastada”. Lennart Meri
80. “Õnn ei saa olla igavene. Õnnele peab midagi eelnema ja midagi järgenama. Pidev saab olla ainult taotlus õnnele, mis iseenesest on vaid õnnetuste katkendlik ahel”. Voldemar Panso
81. “Kui oled kindel, et sul praegu kohe ja siinsamas ei ole üldse õnne, siis ei ole sul seda ka mujal ja tulevikus”. Arvo Valton
82. “Suurim õnn on armastus”. Anton Hansen Tammsaare
83. “Ebaõnn tuleb nagu kibe rohi alla neelata”. Andrus Kivirähk
84. “Rasked ajad on parimad õpetajad”. Gunnar Aarma
85. “Ootaja ootab enamasti asjata. Tuleb ise otsida, et midagi leida”. Karl Ristikivi
86. “Pisikirgesid on raskem rahuldada kui suuri”. Artur Alliksaar
87. “Mis on au? See peaks olema midagi väga suurt, sügavat ja tõsist”. Arvo Pärt
88. “Aeg on küll kallis, aga seda väärtuslikumad on minutid, mida lähedastele kingime”. Maaja Kallast
89. “Lubamine on keelamise levinumaid vorme”. Arvo Valton
90. “Kõige raskem on inimesel kanda kaht asja – musta südametunnistust ja nime, see tähendab nimega kaasas käivat – kuulsust, laimu, tähelepanu, imetlust, vihkamist, kadedust”. Jaan Kaplinski
91. “Ei mak­sa roh­kem kläh­vi­da kui ole­me val­mis te­gu­de­ga väl­ja lu­nas­ta­ma”. Rein Taagepera
92. “Kui oleme valel rajal, ei vii kangekaelne samas suunas edasi rühkimine ikkagi pärale”. Toomas Paul
93. “Liialdus moonutab tõe alati ära. Ka kõige tõesemast tõest jääb alasti narrus järele”. Jaan Kross
94. “Meid, eestlasi, on nii vähe, et igaüks peab vähemalt kolme mehe eest väljas olema”. Mart Juur 
95. “Kõigist raskustest hoolimata on Eesti õppinud selgeks ühe olulise tõe: kui tahad, et sind koheldakse riigina, tuleb ka käituda riigina”. Lennart Meri
96. “Kuna eestlased pole suured arvult, siis peavad nad selleks saama vaimult”. Jakob Hurt
97. “Oma kodu tunne on kõige tugevam siis, kui selle heaks on midagi oma käte ja mõistusega tehtud”. Arnold Rüütel
98. “Meie homne on meie endi teha”. Toomas Hendrik Ilves
99. “Ükskord me võidame niikuinii!”. Heinz Valk