Avatakse näitus „Tallinna linna- ja gümnaasiumi trükikoda (1634 – 1828)“
30. jaanuaril kell 15 avatakse Tallinna Linnaarhiivis (Tolli tn 4) näitus „Tallinna linna- ja gümnaasiumi trükikoda (1634 – 1828)“, ühtlasi esitletakse näituse kataloogi.
Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu ja Tallinna Linnaarhiivi ühisnäitus keskendub perioodile, mil trükikoda allus linna raele. Linna ja trükikoja suhted reguleeriti lepinguga: linn toetas trükikoja tegevust, trükikoda omalt poolt trükkis esmajärjekorras rae ja linna asutuste tellitud töid. 1829. aastal läks trükikoda eravaldusse.
Septembris 1633 sõlmis Tallinna raad lepingu Saksa päritolu ja Stockholmis resideerunud kuningliku trükikoja trükkali Christoph Reusneriga (u 1575–1637), et asutada Tallinnas tänase Gustav Adolfi gümnaasiumi juurde trükikoda. 1634. aasta kevadel saabus Reusner oma trükipressi ja trükikoja muu sisustusega üle Läänemere Tallinnasse. Reusneri trükikoda oli teine Eestis tegevust alustanud trükikoda. Esimene trükikoda asutati Tartus ülikooli juures 1632. aastal.
Näitusel on eksponeeritud vanimad säilinud raamatuharuldused Eesti trükiajaloo algusperioodist, mis pärinevad Tallinna Linnarhiivi kogudest, sh mitte hiljem kui 1476. aastal Baselis Johann Schillingi juures trükitud raamat, mis on linnaarhiivi kogus vanim. Tegemist on kogumikuga, mis koosneb kuuest eri traktaadist vaimuliku ja ilmaliku õiguse alal. Eksponeeritud trükised on ainuüksi oma ilmumisaja tõttu raamatuharuldused.
Näitus selgitab veel omaaegset trükitehnikat ja raamatukujundust, samuti on välja toodud trükkali ameti staatus oma aja kontekstis ja perekonna liinis trükiprivileegide päritav edasikandumine. Põhjalikult tutvustatakse trükikoja asutamist, sest kohapealne trükkimine avardas ja muutis Tallinna linna suhtlemist ja infovahetust oma kodanikega (määruste, seaduste levitamist), aga laiemalt ka Tallinna haridus- ja kirjanduselu. Antakse ülevaade linnatrükkalitest ja esitletakse nende elu kajastavaid linnaarhiivis säilitatavaid dokumente.
