Circle K tulevikuvisioon: teenindusjaamad ainult elektriautode laadimiseks
Norra on tõusnud e-mobiilsuse eestvedajaks, kus paari aastaga loodi elektriautodele pea 500 kiirlaadijaga elektriautode laadimisvõrgustik, et kiirendada elektriautode kasutuselevõttu. Millal võiks Eestis olla sama palju elektriautosid ja võrdväärne laadimisvõrgustik kui Norras?
Circle K Euroopa e-mobiilsuse avaliku laadimisvõrgu juht Maria Estenstad Friis märgib, et Norrast on suure elektrisõidukite arvu tõttu kujunenud ülemaailmne e-mobiilsuse keskus. „Praegu on Norras enam kui 300 000 elektrisõidukit, mis moodustab 10% sõiduautodest. 50% uutest autodest on elektrisõidukid, 20% pistikühendusega hübriidsõidukid. Eeldame, et see osakaal kasvab veelgi, sest riik ja erasektor on teinud tohutuid investeeringuid elektriautode laadimisvõrgu rajamisse,“ ütles Estenstad Friis. Võrdluseks Norraga – 2020. aasta augusti alguses oli Eestis ainult 1527 registreeritud elektriautot, mis moodustas 0,2% kogu sõiduautode hulgast.
Kaks aastat tagasi otsustas Circle K kiirendada Norras elektrisõidukite kasutuselevõttu, kahekordistades laadijate asukohti ja neljakordistades laadijate arvu. Lisaks suurendati kümnekordselt laadijate võimsust. „E-mobiilsuse projektiga alustades oli Norras vaid 129 laadimiskohta, tänaseks on kogu riigis neid pea 500. Norra kõige laiema võrgustiku ja Circle K teenindusjaamade mugavuse tõttu oleme kõige tuntum ja eelistatum laadimiskoht terves riigis,” märkis Estenstad Friis.
Arenguks on vajalik koostöö riigi ja erasektori vahel
Estenstad Friis lisas, et elektriautode kasutuselevõtu kiirendamiseks peavad riik ja erasektor tegema tihedat koostööd. „Norras on valitsus väga palju kaasa aidanud elektrisõidukite populariseerimisele. Näiteks vabastatakse elektrisõidukite omanikud teatud riiklikest maksudest – kiirteedel teemaksust, linnas on tasuta parkimine, autot ostes ei pea tasuma käibemaksu jne. Seetõttu eelistatakse üha enam elektriautosid, sest lisaks kulude kokkuhoiule on sõiduk ka keskkonnasõbralikum ehk kasulikum kogu ühiskonnale,” selgitas Estenstad Friis.
Ta märkis, et e-mobiilsuse edendamise algfaasis aitas Norra valitsus riiklike toetustega ka erasektorit laadimisjaamade rajamisel. Lisaks loodi elanike jaoks avalik elektrilaadijate andmebaas. “Andmebaasi elektrilaadijate asukohtade informatsiooni kasutavad erinevad navigatsioonirakendused, mis muudab reisi planeerimise palju lihtsamaks ka elektriautode omanikele, sest ei pea muretsema järgmise laadija ülesotsimise pärast. Rakendustes on näha kõik Norra laadijate asukohad ja neid on võimalik kuvada ka sõidumarsruudile,” selgitas Estenstad Friis.
Circle K Euroopa e-mobiilsuse avaliku laadimisvõrgu juht mõistab, miks inimesed pelgavad elektrisõiduki ostmist, kui pole loodud korralikku laadimisvõrku. „Laadimisvõrgustiku laiendamiseks vajatakse kliente, sest laadija rajamine on ettevõtte jaoks suur investeering. Ühe ülikiire laadija paigaldamine ja seadistamine maksab pea 150 000 eurot. Seetõttu on see natuke muna ja kana küsimus – kumb peab enne olemas olema? Mida rohkem elektrisõidukeid müüakse, seda rohkem investeeritakse ka laadijatesse,” ütles Estenstad Friis.
Circle K Eesti mootorikütuste müügidirektor Raimo Vahtrik usub, et elektrisõidukite laialdasem kasutuselevõtt Eestis sõltub suuresti valitsuse tegevustest just elektriautode ja sisepõlemismootoriga autode soetushinna võrdsustamisel. „Hetkel on Eestis väga vähe elektrisõidukeid, kuna sõidukite hinnad on küllaltki krõbedad. Loodetavasti lähiajal hinnad kukuvad, kuna autotootjad toovad üha enam turule elektriautosid. Samas kõige suurema tõuke ostuks annavad riiklikud toetused ehk kas Eesti riik kavatseb toetuste andmisega jätkata või mitte. Viimane elektriautode ostutoetuse meede sai otsa tundidega. Samuti on ajendiks sõidukimaks – näeme selgelt, et Euroopa Liidu riikides, kus on kehtestatud automaks CO2 emissiooni alusel, on ka elektrisõidukeid rohkem,“ selgitas Vahtrik, lisades, et kindlasti pole samas eesmärk teha säästlike sisepõlemismootoritega autosid maksustamisega kallimaks.
Elektriautode omanikud on oma autodega rohkem rahul
Norralased võtsid uued elektriautode kiirlaadimisjaamad väga hästi vastu ja kasutamist alustati koheselt. “Kõik Norra uuringud on näidanud, et elektrisõidukite omanikud on oma autode ja kasutajakogemusega väga rahul – palju rahulolevamad kui sisepõlemismootoriga autode omanikud. See tähendab, et ka sõiduki vahetamisele mõeldakse harvem ehk sõiduk on kasutuses kauem,” ütles Estenstad Friis. Siiski märgib ta, et laadijate asukoht on elektriautode laialdasema kasutuselevõtu puhul ülioluline. „Elektriautode laadijad peavad olema teelt koheselt nähtavad, et kasvatada tarbijates teadlikkust. Kui laadijad on kusagil teenindusjaama taga nurgas peidus, siis ei teki tarbijal ka õiget arusaama, kui lai laadijate võrgustik on. Fakt on see, et keegi ei soovi kodulehtedel sirvida ning niiviisi laadijate asukohti tuvastada,“ kirjeldas Estenstad Friis. Lisaks peavad laadimisjaamades olema lisateenused. Näiteks on hea kui laadija asub teenindusjaama lähedal, kust on võimalik osta süüa või juua, kus on istumisnurk ja tualetid. „Sellisel juhul on laadimisaega võimalik sisustada muude tegevustega ehk meeldiv vahepeatus,“ sõnas Circle K Euroopa e-mobiilsuse avaliku laadimisvõrgu juht.
Nii Raimo Vahtrik kui Maria Estenstad Friis usuvad, et praeguste kütusejaamade tulevik muutub peagi ning peatselt asendatakse kütusepumbad elektrilaadijatega, muutes seeläbi mõned senised kütusejaamad täies mahus elektrilaadimisjaamadeks. “Norras oleme juba alustanud kütusepumpade vahetamisega elektrilaadijate vastu. Peagi on meil valmis esimesed ainult elektrilaadijatega teenindusjaamad, mis saab loodetavasti tulevikus ka normaalsuseks,” ütles Circle K Euroopa e-mobiilsuse avaliku laadimisvõrgu juht.
Estenstad Friisi sõnul ei ole elektrilaadimine fossiilsest kütusest kallim. “See on üks kõige suuremaid müüte. Enamike elektriautode puhul toimub suurem osa laadimisest kodus, kus kasutakse tavahinnaga elektrit. Teenindusjaamas laadimine ülikiirete elektrilaadijatega on natukene kallim, kuna eeldab suuremaid investeeringuid, kuid siiski kokkuvõttes palju odavam kui fossiilne kütus,” selgitas ta. Näiteks Circle K Tallinna Laagri teenindusjaamas on ülikiire laadija hind 0,35 € / kW – seega maksab kiirlaadimine 100 kilomeetri läbimiseks ca 6 eurot ja sellise koguse elektrienergiat saab kätte umbes 7 minutiga.
Kodu- ja kontorilaadijad osa igapäevast
Circle K Eesti plaanib järgnevatel aastatel elektrilaadijate laadimisvõrgustikku julgelt investeerida. „Me usume, et elektrisõidukid on meie tulevik. Seetõttu peame selleks varakult valmistuma ja aitama suurendada elektrisõidukite kasutamist Eestis. Meie eesmärk on selle aasta lõpuks välja arendada esmane laadimisvõrgustik, mis katab suuremaid linnu ja tugimaanteid Eestis, “ütles Vahtrik. Sel aastal alustas Circle K Eesti koostööd Enefit VOLT-i ja IONITY-ga, et paigaldada teenindusjaamadesse esimesed ülikiired laadijad, mis võimaldavad 100 km läbisõidu laadimist 3-5 minutiga. Vahtrik märgib, et selle aasta lõpuks on ettevõttel kiire laadimise võimalus 9 jaamas üle Eesti, tagades esmase laadimisvajaduse ükskõik millisel marsruudil üle Eesti. Lähiaastatel plaanitakse laadijate arvu veelgi suurendada.
Lisaks teenindusjaamade elektrilaadijatele pakub Circle K Norras ka elektrilaadimise seadmeid ja lahendusi nii koju kui kontorisse. „Meie peamine eesmärk on tagada mugav ning kättesaadav laadimisvõrgustik kõigile, olenemata sellest, kas inimene sõidab fossiilse kütusega või elektriga. Kuna oleme ehitanud üles laialdase kütuse- ja elektrilaadijate võrgustiku, siis otsustasime astuda sammu veelgi kaugemale, pakkudes elektrisõidukite laadimislahendusi nii koju kui büroohoone juurde,“ ütles Estenstad Friis. Ta lisas, et paar viimast aastat on Norra tarbijatel olnud võimalik soetada elektriauto laadija nii era- kui kortermaja juurde kui ka büroohoonesse. „See on suur muutus, sest nii saavad inimesed autot laadida kõikjal – kodus, kontoris, avalikes kohtades. Seni oli kortermajade juures laadimine võimatu ehk sõltutigi avalikest laadimispunktidest, mis paratamatult tekitab veidi ebamugavust. Oleme märganud, et mida lihtsamaks elektriautode laadimine muutub, seda rohkem jõuab neid ka tänavatele, “ütles Estenstad Friis ja lisas, et loodetavasti jõuavad need seadmed ja -teenused ka Eesti turule.
