Coopi juht: Eesti toitu ei tohi asendada Poola hakklihaga
Coop on välja töötanud strateegia, mis võimaldab Eesti kohaliku värske toidu tootjaid ja tarbijaid ulatuslikult toetada.
„Lihtsam oleks Poolast külmutatud hakkliha ja Leedust joogipiim sisse võtta, aga see oleks surmahoop meie kohalikule toidule. Coop on võtnud südameasjaks veelgi kasvatada kohaliku toidu võimalusi poodides, et seista vastu kohaliku toidutootmise hääbumisele, mis muidu reaalselt terendaks,” ütles Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees Rainer Rohtla. „Kaupmeestel on põhimõtteline valik, kas fookuses on hind, kvaliteet, kodumaisus, tootmisviis või muu, millest algab sortimendi kujundamine. Meie strateegiline siht on kohalikele tegijatele uusi võimalusi luua, Coopi ühistud peavad selleks läbirääkimisi kohalike toidutootjatega, julgustame kohalikke väiketootjaid oma kaupa meil müüma ja aitame neil suuremaks kasvada. Ka Coopi omamärgitoodetes eelistame kodumaist.”
Rohtla ütles, et hiljuti on hinnamuudatuste surve tavapärasest kohati kuni kaheksa korda suurem. „Oleme siin leidnud lahendusi Eesti toidu kättesaadavuse tagamiseks – meil on väravavahi roll kaitsmaks tarbijat ebaõiglase hinnatõusu eest, aga me ei toeta ka survestamist alla omahinna müümiseks,” kinnitas Coopi juht. „Eurostat on välja toonud, et eelmisel aastal alanud kriisis oli jaekettide panus hinnatõusu väike võrreldes toidutootjate ja -kasvatajatega. Siin tulebki üheskoos parim kompromiss leida, et tarbijate ostujõud ei känguks.”
Coop tõstab kohalikku toitu järjest süsteemsemalt esile kliendilehtedes, kauplustes nii etikettidel, hinnalisadel kui ka riiulirääkijatel. Eesti toidu väärtust rõhutatakse ka igapäevases teavituses.
See on oluline, kuna Eesti toidukaubanduse olukorda kirjeldab juba keskmise toidukorvi kahanemine, kampaaniahindade domineerimine, sortimendi vähenemine niši- ja premium-toodete arvelt. „Plaanitav käibemaksu ühtlane tõus ujub vastuvoolu ülejäänud Euroopa käitumisega, toidule oleks põhjendatud siin erisus seada. Ka aktsiiside osas on paslik käia naaberriikidega ikkagi sama jalga, et vältida piirikaubanduse kordumist. Konkurentsis püsimiseks on elutähtis Eesti tootjatele võimaldada võrdseid toetustingimusi teiste riikide omadega,” tõi Rohtla esile.
Coopi kaupluseketis on suurim eestimaise toidu valik, samuti müüb Coop kõige rohkem kodumaist toidukaupa – iga päev üle miljoni euro eest. Kodumaise toidu müük Coopi käibes kasvab ja on jõudnud rohkem kui 60 protsendini kogumahust. Värske sea- ja veiseliha on sada protsenti kodumaine, samuti piim.
„Kõige tõhusam viis Eesti elu edendamiseks on tarbida kodumaist toitu. Eesti toit on värske ja kvaliteetne, väikse jalajäljega transpordil. Samuti hoiab otseselt ja seotult üleval tervet hulka piirkondlikke töökohti, jätab maksuraha Eesti riigile ja tagab toidujulgeoleku. Kui teha sisseostud Coopis, siis see raha jõuab Eesti kohaliku elu parandamiseks otse tagasi, mida võimaldab Coopi kogukondlik majandusmudel,” rõhutas Rohtla.
- Coop Eesti koosneb 18 kohalikust tarbijaühistust, kellele kuulub kokku 320 kauplust üle riigi ehk ligi pooled Eesti poed. 2021. aastal oli Coopi ühistute käive kokku 752 miljonit eurot, millega on turuliider ligi 25 protsendiga. Coopis töötab üle 6000 inimese.
- Coop esindab ühistulist majandusmudelit ehk kogu teenitud tulu investeeritakse tagasi kogukonda. Coopi tulu ulatus 2021. aastal 30 miljoni euroni ning samasse suurusjärku jäi ka investeeringute maht Eesti eri piirkondade kohalike tegevuste arendamiseks.
