Kultuuriminister Piret Hartman tutvustas täna, 8. novembril Riigikogus esimesel lugemisel eelnõu, mille kohaselt saab 30. jaanuarist eesti kirjanduse päev ning ühtlasi lipupäev. Samuti täiendatakse lipupäevade loetelu üldlaulu- ja -tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päevadega.
„Kirjandus aitab tunnetada ja mõista elu meie ümber, rikastab sõnavara ning ühendab inimesi ja põlvkondi. Eesti kirjandus hoiab elus ja rikkana meie keele ning on aidanud kujuneda meie identiteedil. On aeg anda ka kirjandusele päris oma päev ning kuulutada 30. jaanuar riiklikuks tähtpäevaks ja lipupäevaks,“ ütles kultuuriminister Piret Hartman. „Niisamuti väärib sinimustvalgega tähistamist meie rohkem kui 150 aasta vanune laulu- ja tantsupidude traditsioon. Juba praegu on väga rõõmustav näha, kuidas pidude ajal on riigilippe ka vabatahtlikult heisatud – austame siis oma pidusid lipupäevaga üheskoos,“ lisas minister.
Kirjandus aitab tunnetada ja mõista elu meie ümber, rikastab sõnavara ning ühendab inimesi ja põlvkondi.
Eesti kirjanduse päeva tähistamise otsus riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud, kannab endas sõnumit, et kultuur ja sõnakunst on ühiskonnas väärtustatud. Uus riiklik tähtpäev oleks Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäeval, 30. jaanuaril. Eesti kirjanduse päeva lipupäevaks muutmise ettepaneku esitas Tallinna Kirjanduskeskus.
Lisades lipupäevade loetellu üldlaulu- ja -tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päevad, avaldatakse austust kõigile neile, kes seda traditsiooni 150 aasta jooksul on hoidnud ning tunnustatakse neid, kes traditsiooni edasi kannavad. Ettepaneku lipupäevade loetelu täiendamiseks tegi Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.
