Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liidu aastaauhinna pälvis tänavu Kaitseministeeriumi „Kaitsetahte“ meeskond

Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liidu (EPRA) poolt juba 15. korda välja antava aastaauhinna pälvis tänavu Kaitseministeeriumi kaitsetahte arendamise osakond koos partneritega erasektorist, kes on aasta jooksul kogu ühiskonda kõnetavalt ning mõjutavalt ellu viinud rea algatusi Eesti ühiskonnas kaitsetahte suurendamiseks.

EPRA juhatuse hinnangul on koondnimetuse „Kaitsetahe“ alla koondatud kommunikatsioonitegevused ilmekas tõestus, et on olukordi, kus sõna ongi tegu. „Julgeolek on Eesti riigi ja inimeste jaoks tänases maailmas keskne küsimus ja „Kaitsetahte“ eestvedajad on suutnud nii sõna kui teoga hoida ühiskonna fookust ning panna juhtuma vajalikke asju. 2024 aastal on Eestis kaitsetahtest räägitud või kirjutatud rohkem kui eelnevatel aastatel kokku. Õiges kohas ja õigel ajal öeldud õiged sõnad on sama tähtsad kui riigikaitsesse investeeritavad miljardid eurod, sest innustuse ja põhjenduseta võib mõni vajalik tegu tegemata jääda või miskit tehtust inimestele arusaamatu või edasi lükatavana tunduda,“ põhjendas EPRA president Margus Mets žürii otsust tänavuse laureaadi valikul.

Kaitseministeeriumi kaitsetahte arendamise osakonna aasta algas Ukraina presidendile Zelenskile KAITSETAHE pusa kinkimise aktsiooniga tema Eesti visiidi ja Riigikogus esinemise raames. See jätkus aprillis-mais esmakordselt korraldatud reservväelaste nädalaga ning senini kestva digilaik toodete turule toomise kampaaniaga reservväelaste varustuse hankimise toetuseks. Mitmete muude tegevuste käigus on viimase pooleteise aastaga kehtestatud gümnaasiumites kohustuslik riigikaitseõpetus noorte harimiseks, loodud süsteem reservväelaste tööandjana oma panuse õppekogunemiste õnnestumiseks andnud tublide ettevõtete tunnustamiseks ning käivitatud uus kõrgem riigikaitsekursus ettevõtetele.

Kaitseministeeriumi kaitsetahte arendamise osakonna juhataja Helmuth Martin Reisneri sõnul on EPRA aastaauhind tunnustus kogu tiimile, headele partneritele Kaitseministeeriumi valitsemisalas ja ka kõigile neile Eesti ettevõtetele, kes aasta jooksul on kaitsetahte kasvatamise tegevustes osalenud ja Eesti reservväelasi toetanud. „Üks Ukraina sõja konkreetne õppetund Eestile oli nende ühiskonna kõrge kaitsetahe ning selle mõju lahinguväljal. Just sellest inspireerituna loodi Kaitseministeeriumis kaitsetahte arendamise osakond eesmärgiga tagada meie reservväelaste valmidus osaleda Eesti riigikaitses ning tagada neile kõrge ühiskondlik toetus, et reservväelased oleksid valmis ja suutelised seda tegema. Viimase aasta jooksul on „kaitsetahe“ Kaitseministeeriumi kaitsetahte arendamise osakonnast oluliselt suuremaks kasvanud ja muutund igapäevaseks osaks meie kõnekeelest ja narratiivist. Samal ajal on positiivne tõdeda, et ka avaliku arvamuse uuringud kinnitavad, et eestlaste kaitsetahe on püsib erakordselt kõrgel,“ kommenteeris Reisner oma osakonna tegevusloogikat.

Üks Ukraina sõja konkreetne õppetund Eestile oli nende ühiskonna kõrge kaitsetahe ning selle mõju lahinguväljal.

Kõigi jõupingutuse tulemusel on viimase aastaga tõusnud Eesti ettevõtete seas valmidus toetada reservväelaste osalemist õppekogunemistel 66%-le, ajateenistuses omandatud oskuste väärtustamine tööturul on tõusnud üle 20% ning ühiskonna kaitsetahe on püsinud üle 80% vaatamata maksutõusudele ja sõjaväsimusele. Samuti on tõusnud reservväelaste osalus õppekogunemistel, reservväelaste riigikaitseline identiteet, noorte valmidus läbida ajateenistus ning ajateenijate valmidus osaleda Eesti riigikaitses.

Iga aasta lõpus välja antavale EPRA aastaauhinnale saavad kõik isikud üles seada kandidaate, kelle kommunikatsiooniga seotud professionaalne töö või ühiskondlik tegevus on kõnealusel aastal olnud silmapaistev ja mõju märgatav. Auhinnale esitatav kandidaat võib, ent ei pea töötama kommunikatsioonivaldkonnas, kuid tema tegevused ja avalikud esinemised peavad Eesti ühiskonnas olema laialdast kõlapinda pälvinud.

EPRA aastaauhinna on varasemalt pälvinud:

• 2023 – tehisaru (AI) rakendused, mille kasutamise plahvatuslik levik oli selgelt aasta suurim kommunikatsioonivaldkonna mõjutaja, kuna infot analüüsivate ja sünteesivate tööriistade laia avalikku kasutusse tulek andis kõigile võimaluse senisest tõhusama sõnalise ja visuaalse kommunikatsiooni loomiseks.
• 2022 – Eesti Kaitsevägi ja kõik organisatsiooni kõneisikud eesotsas kaitseväe juhataja kindral Martin Heremiga suure panuse eest Eesti inimeste ja ühiskonna teavitamisel nii sõja käigust Ukrainas kui Eesti riigi ja meie kaitseväe ees seisvatest valikutest seoses muutunud julgeolekuolukorraga.
• 2021 – president Kersti Kaljulaid, kes on nii oma ametiajal kui ka sellele järgnevalt aktiivse kommunikatsioonitegevusega aidanud fookuses hoida Eesti ühiskonnale olulisi väärtusi ning teinud seda selgelt ja jõuliselt.
• 2020 – Eesti meditsiinitöötajad – arstid, õed ja hooldajad, kes on koroonakriisi tingimustes lisaks oma põhitöö tegemisele kandnud esmatähtsat rolli ühiskonna objektiivsel teavitamisel, hirmude maandamisel ja meid ümbritseva reaalsuse teaduspõhisel seletamisel nii meedias kui kõigile oma patsientidele ja hoolealustele individuaalselt.
• 2019 – Bioloog, semiootik ja kirjanik Valdur Mikita, kelle oskus sõna abil tähendusi luua, meie kultuuriruumi muuta ja mõtestada on üks mõjukamaid Eesti lähiajaloos
• 2018 – Maailmakoristuspäeva meeskond, kelle tõhusa kommunikatsiooni toel moodustus seni teada suurim vabatahtlike võrgustik – 17,8 miljonit inimest 157 riigis.
• 2017 – Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kommunikatsioonitiim pühendumise ja meeskonnatöö eest, kelle kiire ja professionaalne ettevalmistus, suutlikkus igapäevaseid tegevusi juhtida ning valmisolek panustada ja reageerida 24/7.
• 2016 – Peter Kentie, kes pakkus Eestile välja EST-brändikontseptsiooni.
• 2015 – Filmi “Mandariinid” meeskond eesmärgipärase heal tasemel PR-töö eest, mis tõi esile filmi tugevad küljed ning päädis sellega, et Eesti film jõudis esmakordselt Oscari galale.
• 2014 – Eesti e-residendi käivitajad, kes tõid Eesti innovatsioonikuvandi välja tardunud olukorrast ja pani välisriigid Eestist positiivselt ja innovatsioonivõtmes rääkima.
• 2013 – NO99 loominguline kollektiiv oskuse eest selgelt ja arusaadavalt tõlgendada inimestele poliitikas ja ühiskonnas toimuvat.
• 2012 – Aktiivne kodanik, kelle järjest parem suutlikkus oma häält kuuldavale tuua enim mõjutas mööduva aasta avalikku diskussiooni.
• 2011 – Urmas Paet Eesti välismaal hätta sattunud Eesti kodanike tagasitoomise eest kodumaale ning selle kommunikeerimise eest Eesti elanikkonnale kogu protsessi vältel.
• 2010 – Ingvar Bärenklau Eesti euro kasutuselevõtu teavituse vedamise eest.

Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit (EPRA) on1996. aastal asutatud erialaliit, mis koondab ainsa organisatsioonina Eestis kommunikatsiooni-valdkonnas töötavaid inimesi. Liitu kuulub ligi 100 kommunikatsioonivaldkonnas töötavat inimest avalikust sektorist, äriettevõtetest, mittetulundusorganisatsioonidest ning kommunikatsioonifirmadest. Liit korraldab kommunikatsioonieriala sisest infovahetust ja üritusi ning aitab kaasa eriala populariseerimisele ja professionaalsuse tõstmisele. EPRA on rahvusvahelise erialaorganisatsiooni Global Alliance for Public Relations and Communication Management ning Eesti Vabaühenduste Liidu liige.