Eesti liitus uue Euroopa koostööalgatusega, et tugevdada elanikkonnakaitset ja kriisikindlust
21.–22. mail toimus Brüsselis kõrgetasemeline kohtumine, kus Eesti panustas aruteludesse Euroopa kriisivalmiduse ja vastupanuvõime tugevdamiseks.
Siseministeeriumi kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsler Tuuli Räim ning elanikkonnakaitse osakonna juhataja Hedi Arukase osalesid Brüsselis kohtumistel, mille keskmes olid kriisivalmidus, Euroopa koostöö ja NATO sidusus elanikkonnakaitse valdkonnas.
Kohtumisel tehti Madalmaade eestvedamisel uus Euroopa kriisivalmiduse ja vastupanuvõime ühisavaldus, millega Eesti ühines koos Belgia, Leedu, Luksemburg, Läti, Rootsi ja Soomega. Järgmine ELi Nõukogu eesistujariik Taani osales vaatlejana. Koostööalgatuse eesmärk on tugevdada Euroopa riikide kriisikindlust ja elanikkonnakaitset, töötades selle nimel tihedas koostöös ja ühise tegevuskava alusel.
„Kriisid ei küsi luba ega järgi riigipiire. Meie kohus on valmistuda targalt ja ühiselt – jagada teadmisi, õppida teiste kogemustest ning tugevdada kogu ühiskonna valmisolekut,“ ütles asekantsler Tuuli Räim. „Koostööalgatusega liitumine on selge märk sellest, et Eesti näeb seda võtmetähtsusega tööriistana, et suurendada meie inimeste turvatunnet ja riigi vastupanuvõimet kriisides.“
Meie kohus on valmistuda targalt ja ühiselt – jagada teadmisi, õppida teiste kogemustest ning tugevdada kogu ühiskonna valmisolekut.
Ühisavalduses seisab, et koostööalagatuse tegevus keskendub mitmele valdkonnale, mille tähtsust on viimastel aastatel esile toonud nii Venemaa agressioon Ukrainas kui ka erinevad loodus- ja tehnoloogilised kriisid. Esiteks seatakse eesmärgiks elanike teadlikkuse ja kriisideks valmisoleku suurendamine, toetades kogukondlikku toimetulekut ja tugevdades inimeste usaldust riiklike süsteemide vastu. Samuti nähakse ette kriitilise taristu, sealhulgas energiarajatiste ja sideühenduste, nagu merekaablite kaitse tugevdamist.
Esiteks seatakse eesmärgiks elanike teadlikkuse ja kriisideks valmisoleku suurendamine, toetades kogukondlikku toimetulekut ja tugevdades inimeste usaldust riiklike süsteemide vastu.
Olulise sammuna soovitakse hakata koostama Euroopa-ülest ohuhinnangut, et valmistuda sarnasteks ohtudeks kogu Euroopas. Samuti soovitakse tõhustada Euroopa hädaolukordadele reageerimise struktuure ning suurendada tsiviil- ja sõjalist koostööd, sealhulgas ELi ja NATO koostöö kaudu. Brüsselis peetud arutelude ajal toimus ka kohtumine NATO peasekretäri Mark Ruttega, kus keskenduti kriisivalmiduse alasele koostööle Euroopa Liidu ja NATO vahel, et tugevdada kogu regiooni kriisikindlust.
„Ukraina kogemus on õpetlik – kriisiolukorras saab määravaks kohaliku tasandi suutlikkus nendega toime tulla ja inimeste teadlikkus. Meie töö on tagada, et Eesti inimesed oleksid valmis ja kaitstud,“ märkis Hedi Arukase. „Rahvusvaheline koostöö annab meile võimaluse õppida teiste kriisikogemusest ja jagada kogemusi – näiteks selliseid lahendusi nagu keelepõhine SMS-teavitussüsteem, mille Eesti töötas välja Euroopa Liidu toel.“
Eesti on viimastel aastatel oluliselt suurendanud elanikkonnakaitse võimekust: uuendamisel on täna Vabariigi Valitsuses vastu võetud hädaolukorra seadus, mille oluline osa on varjendite rajamise kohustus ning varjumiskohtade kohandamine, samuti teeme pingutusi, et arendada välja kaasaegseid lahendusi olemasoleva ohuteavitussüsteemi EE-ALARMi parendamiseks. Osalemine rahvusvahelises koostöös suurendab Eesti tegevuse ulatust ja meie panust ühisesse Euroopa kriisikindlusesse.
