Eesti Loodusmuuseumis saab uudistada eksootilisi külalisi krokodillist pesukaruni
„Püha müristus! Anne kanalis sulistas täna krokodill!“ teatas ajalehepealkiri aastal 2012. Kuid see pole esimene – ega ilmselt ka mitte viimane – juhtum, kui linnaelanike ehmatavad eksootilised külalised. Eesti Loodusmuuseumi näitusel „Puudega linn“ saab neist mõnega nüüd lähemalt tuttavaks saada.
Aeg-ajalt kohtab linnas üllatavaid naabreid, kes on oma tavapärasest levilast siia sattunud eksikülalised või mingil põhjusel omapäi seiklema läinud lemmikloomad. Kõik nad võivad kliima muutudes leida Eestis püsivalt paigale jäämiseks sobivad olud.
Üks näituse kuraatoritest, Eesti Loodusmuuseumi zooloog Joosep Sarapuu ütleb, et välja pandud liikidest ta ise kahjuks enamikku linnakeskkonnas kohanud pole. „Aga mõnedest näitustel eksponeeritud liikidest võivad saada meie linnade tavapärased elanikud,“ märgib Sarapuu, et pärast näituse külastamist oskab inimene ehk paremini võõrast liiki ära tunda ja tema mõju kohalikule loodusele hinnata. „Samuti loodame, et külaline mõtleb hoolikamalt läbi oma lemmiklooma vajaduse ja tingimused,“ lisab Sarapuu.
Just lemmikloomad on üheks põhjuseks, miks teinekord linnalooduses eksootilise tegelasega kokku võime sattuda. Tuhandetes Eesti kodudes peetakse lemmikutena erinevaid roomajaid – kust neil õnnestub aeg-ajalt ka plehku panna ja pahaaimamatut linnakodanikku ehmatada. Ei oskaks ju oodata, et ühel hetkel roninastik sulle otsa vaatab! Lemmikutest lähevad rändama ka papagoid: piisab vaid võrgukatteta paokil aknast ja tee laia maailma on valla. Eelmisel aastal tegi sensatsiooni näiteks üks kaeluspapagoi, kes pool aastat mööda Tartut ringi lendas, enne kui endale uue perenaise „valis“, kel õnnestus ta toiduga meelitades puuri saada.
Eesti Loodusmuuseumi näitusele „Puudega linn“ välja pandud roomajate kogu on väga haruldane ja seda pole varem rahva ette toodud. „Nii kaua, kuni veel enne Loodusmajja kolimist oma praegustes muuseumiruumides pesitseme, proovime kogudest välja tuua kõiksugu huvitavat,“ ütleb Eesti Loodusmuuseumi näituseprojektide loovjuht Evelin Pääsukene. „“Puudega linn“ jääb selle maja viimaseks ajutiseks näituseks, hoiame seda eksperimentaalsete võtetega värske ja muutuvana.“
Teiste välja pandud huvitavate külaliste hulgas on näiteks pesukaru, keda on kohatud Tartumaal. Eestis veel siiski loom püsivalt kanda kinnitanud pole, kuid Leedus on ta juba mõnes kohas püsiv. Kuna pesukaru on äärmiselt osav ja leidlik ronija, kes oskab ka uksi avada, siis esmalt asub ta siia jõudes elama just linnadesse – ikka soojade varjepaikade ja toidu kättesaadavuse tõttu. Paraku võib esmapilgul nunnu loom osutuda tõeliseks nuhtluseks – ta levitab koduloomi ohustavaid haigusi ja inimesele ohtlikke parasiitseid ümarusse, jahib kohalikke linnuliike ning lõhub hooneid. Pesukaru on Euroopas võõrliik, kelle mõju looduse mitmekesisusele on suur.
Šaakal on Eestisse jõudnud omal jalal piki läänerannikut kulgedes ja niiskeid roostikega rannaalasid asustades. Tallinnas on ta end sisse seadnud Paljassaarel ning Rocca al Mare ja Mustjõe kandis. Šaakalit linn ega inimese lähedus ei häiri ning toitu, milleks võivad olla närilised, raiped ja puuviljad, leiab ta prügikastidest ja kompostihunnikutest kergesti.
Loodusmuuseum ootab kõiki veel viimased loetud kuud külla oma vanasse majja aadressil Lai 29a. Kuigi „Puudega linn“ jääb siin viimaseks ajutiseks näituseks, on see elav, muutuv, värske ja täis üllatusi. Näitus täieneb jooksvalt, seega tasub külla tulla esimesel võimalusel – ja tulla ka teist korda.
