Eesti Maaülikoolis loodud uuenduslik Ukraina maja jõudis Lvivi kohale
Maikuu viimasel nädalal saadeti Tartust Lvivi suunas teele Eesti Maaülikooli CNC-puidulaboris valminud ainulaadne, ainult puusepaliidetega puitkarkassiga moodulhoone ehk nn Ukraina maja. Eesmärk oli see maja püstitada Lvivi Polütehnilise Riikliku Ülikooli linnakus, ja lähtuvalt hoone konstruktsioonist nii, et tõsteseadmeid ja rasketehnikat vaja ei lähe, piisab ainult puusepahaamrist.
Eesmärk oli maja püstitada Lvivi Polütehnilise Riikliku Ülikooli linnakus, ja lähtuvalt hoone konstruktsioonist nii, et tõsteseadmeid ja rasketehnikat vaja ei lähe, piisab ainult puusepahaamrist.
Hoone põhikarkass sai küll valmis, kuid vundamendi rajamine ja sisseseade paigaldamine jäi kohapealsete viivituste tõttu Ukraina partnerite kanda. Projekti eestvedaja, maaehituse ja veemajanduse õppetooli vanemlektor Tõnis Teppand sõnas, et see kergesti püstitatav hoonetüüp võiks hästi sobida just kriisipiirkondadesse, siit on kasutusele tulnud ka selle tinglik nimi, Ukraina maja. „See on näide digiehitusest, kus kõik joonised valmistatakse ette arvutis. Sealt saadetakse info robotisse, mis lõikab puidust välja sobivad detailid. Siis jääb inimesel üle vaid need detailid õigesti kokku panna. Riskikohaks on aga see, et kogu ettevalmistus peab olema väga täpne. Kui eeltöö on hästi tehtud, siis on ehitamine lihtne, kiire ja seda saab teha ilma suuri masinaid ja täiendavaid vahendeid kasutamata,“ kirjeldas Teppand.
Hoone eripäraks on see, et selles puuduvad täielikult metallist kinnitusvahendid – kasutatud pole ühtegi naela, kruvi või nurgikut. Puidupõhised seina-, põranda- ja laeplaadid on ühendatud postidesse ja taladesse selleks väljatöötatud tapplahendustega.
Eesti Maaülikooli puidulabori meeskond on ühe sarnase põhimõttega hoone ülikooli linnakusse teinud ka varem. Nimelt valmis 2021. aastal veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi juurde nn kotkamaja, kus tegeletakse nende majesteetlike lindude raviga. „Nägime juba siis, et digiehitusel on tulevikku, sest kotkamaja ehitamine oli väga lihtne – panime 60 ruutmeetrise hoone karkassi püsti 4 tunni ja 10 minutiga ja kinnitasime puitvoodri puitnaeltega. Kuigi kotkamaja oli vaid kergehitus, tekkis meil juba siis mõte, kuidas saaks käsitöö osa minimeerida ka täismajade ehitusel,“ ütles Teppand.
Nii läksidki CNC-puidulabori magistrandid oma ideega Eesti Kunstiakadeemias toimunud Garage48 häkatonile Rebuild Ukraine. Seal prooviti aja kokku hoidmiseks kasutada voodrilaudade asemel juba vineeri.
Järgmise sammuna hakati otsima lahendust, kuidas arendada häkatoni käigus valminud katsetused välja täismõõdus hooneks. Teppandi sõnul jäi silma Keskkonnainvesteeringu Keskuse (KIK) kliimameede. Nn Ukraina maja sobis sellesse meetmesse hästi, sest üks projekti eesmärkidest on kasutada CO2 emissiooni vähendavaid ehitustehnoloogiaid ja taastuvaid ehitusmaterjale. Samuti on hoonesse kavandatud nutikad ja keskkonda säästvad tehnilised lahendused. KIK-i taotluse ette valmistamisel valiti projekti partneriks Lvivi Polütehniline Riiklik Ülikool (Lviv Polytechnic National University, LPNU), kes olid sellisest koostööst Eesti Maaülikooliga huvitatud. Ukraina poolelt koordineeris koostööd Mariia Ruda Viacheslav Chornovili nimelisest säästva arengu instituudist.
KIKi toetusel hakkas Eesti Maaülikooli projektimeeskond välja töötama täpsemaid jooniseid. Ainuüksi AutoCAD-i jooniseid valmis selle protsessi jooksul 10 000. „Saime ka aru, et kui me läheme kohe täishoone peale, siis on päris suur risk, et joonistesse tuleb sisse mingisugune väike viga, mida me ei oska ette näha. Seepärast otsustasime valmis ehitada ka väikese Ukraina maja mudeli, kus saime kõik sõlmed n-ö päris elus üle kontrollida. Selle minimaja ristlõiked on kõik samad, mis ka suurel majal. 90% ideest klappis perfektselt! Päris kõike me ei osanud siiski kohe alguses lõpuni ette näha, näiteks seda, kuidas puit mängib. Aga kogu see ettevalmistus ning töörühma liikmete kvaliteetne töö aitaski meil jõuda väga hea lõpptulemuseni,“ rääkis Teppand.
Juuni alguses jõudsid hoone detailid lõpuks Ukrainasse ja samuti ka neljaliikmeline meeskond Eesti Maaülikooli puidulaborist: lisaks Teppandile ka Sander Saar, Rain Viikoja ja Sten Oliver Haugas. Tegelik töö algus jäi mitmeks päevaks viibima, seda küll kohalikel põhjustel. Siiski pandi hoone püsti kaheksa päevaga. Nüüd on vaja veel rajada vundament ning paigaldada sisseseade ja tehnosüsteemid. Eesti meeskonnale tuli Ukraina ülikooli poolelt appi professor Taras Boyko, kes aitab ajakava nihke tõttu lõpetamata jäänud tööd kohapeal lõpuni viia.
Näidismajas on kaks tuba ja ärklikorrus, selle mõõdud on 4 x 8 meetrit. Maja koosneb veidi enam kui 1100 detailist ja need kõik on puidust või vineerist. „Digitehnoloogia võlu on aga selles, et kõik majad ei pea olema täpselt ühesugused, ruumide mõõtmeid saab muuta vastavalt vajadusele, tappide ja ühenduste asukohti mõjutada. See muudab ka ehituste ettevalmistamise protsessi oluliselt odavamaks,“ rääkis Tõnis Teppand. Ta ütles ka, et nüüd, kui õpiprotsess on selja taga, siis on võimalik see maja püstitada ka ainult viie päevaga.
Digitehnoloogia võlu on aga selles, et kõik majad ei pea olema täpselt ühesugused, ruumide mõõtmeid saab muuta vastavalt vajadusele, tappide ja ühenduste asukohti mõjutada.
Hoone energiakulude vähendamiseks kasutatakse autonoomset soojustagastiga ventilatsioonisüsteemi ning elektri tootmiseks, salvestamiseks ja külma tarbevee soojendamiseks täiendavalt ka päikeseenergiat. Samuti kogutakse kokku sademevesi ning see suunatakse tualetipoti veepaaki,“ kirjeldas Teppand. Ta lisas, et juba on esitatud KIKile ka jätkutaotlus veel paari keskkonnasõbraliku lahenduse lisamiseks Ukraina majale. „Ukrainas on tõsine puhta vee defitsiit, sest maapind on tugevalt reostunud. Tahame juba kavandatud süsteemidele lisada ka halli reovee puhastusseadme ja sadevee puhastusseadme. Kui kõik läheb hästi, siis saame need Lvivis püsti pandud hoonele paigaldada sügisel. Peame selleks tegema veel väikese juurdeehituse,“ sõnas Tõnis Teppand.
Üheaastaseks katseperioodiks asuvad hoonesse elama paar LPNU tudengist elanikku. Selle aja jooksul kogutakse andmed nii hoone piirdekonstruktsioonide ehitusfüüsikalise toimimise kui ka elanike kasutusharjumuste kohta piiratud energia- ja veeressursi oludes. Hiljem seatakse hoones sisse kliimamuutuste registreerimise labor.
Sõjategevus Ukrainas mõjutab aga elu ka rindepiirist kaugele läände jäävas Lvivi oblastis. „Polütehnikumi ühikad, kus me elasime, on maavägede akadeemia lähedal, ja eks sihtmärgiks satuvad just igasugused sõjalised objektid. Õhuhäiret kuulsime pidevalt. Meie sealviibimise ajal lendas Lvivi suunas ka üks vaenuvägede rakett, kuid õnneks sai õhutõrje selle linnapiiril kahjutuks teha,“ kirjeldas Teppand sõja tegelikku palet Tartu sõpruslinnas. Igasugune abi, mida Eesti Ukrainale anda saab, on jätkuvalt väga vajalik.
