Eesti Muusika Päevade kolm viimast kontsert toimuvad Estonia kontserdisaalis
Tänasest reedeni on Eesti Muusika Päevade (EMP) kontserdikohaks Estonia kontserdisaal. Kõik õhtud algavad kell 18.00 kammerkontsertidega, millele kell 19.00 järgneb sümfooniaokrestri kontsert. Kahe kontserdi vahel toimuvad kohtumised heliloojatega. Kontserte saab nautida ka Klassikaraadio otseülekannete vahendusel igal õhtul kell 19.00. Neljapäeval kell 19 algavast kontserdist teeb veebiülekande kultuur.err.ee
Täna kell 18 saab Silver Brassi esituses kuulda Alo Põldmäe “Kolme tantsu” ja Páll Ragnar Pálssoni uudisteost “Udupasunad päevavalges”. Kontserdile järgneb kohtumine helilooja Margo Kõlariga. Heliloojaga vestleb Pärt Uusberg. Kell 19 astub Estonia kontserdisaalis üles Rahvusooper Estonia orkester ja koor Mihhail Gertsi dirigeerimisel. Esiettekandele tuleb Margo Kõlarivokaalsümfooniline teos “Läbi varjude oru”. Lisaks on kavas Arvo Pärdi “Fratres”, Raimo Kangro “Arcus”, Gustav Ernesaksa avamäng ooperist “Tormide rand” ja Eugen Kapi “Kevadsümfoonia” ja Tõnis Kaumanni uudisteose “Three Tails” esiettekanne (I osa). Kaumanni teose ettekandmine on jaotatud kolmele õhtule ning teose kolm osa kõlavad kolme eri orkestri ja dirigendi juhatusel.
10. aprillil kell 18 kuuleb Estonia kontserdisaalis Maria Kõrvitsa uudisteost “…lainetab taevas” ja Pärt Uusbergiuudisteost “Miniatuurid”. Mõlemad teosed esitab EMP 2014 keelpillikvartett. Kammerkontserdi järgi toimub kohtumine heliloojate Märt-Matis Lille ja Liis Viiraga, kelle teoste esiettekanded on kavas kell 19 algaval sümfooniakontserdil. Kontsedi pealkiri “Põhjanaela paine” tuleb Märt-Matis Lille samanimelisest sümfoonilisest teosest, mis omakorda on pealkirja saanud Arvo Valtoni samanimelisest raamatust. Koos Vanemuise sümfooniaorkestriga astub selles solistina üles tuntud saami laulik Wimme. Dirigent on Paul Mägi. Lisaks Märt-Matis Lille uudisteosele tuleb esiettekandele Liis Viira heliluuletus ning Eino Tambergi sümfoonia nr 4, mis kannab pealkirja “Sümfoonia epiloogiga”.
Wimme (Wimme Saari, 1959) on saami joiguja, kelle šamanistlik laul kohtub tänapäevaste helimaastikega. Wimme kombineerib värvikalt ja julgelt traditsioonilise joiu elemente algupärase improvisatsiooniga. Ta loob häälega selgeid meloodiakaari ja tema hääl ulatub pehmest falsetist ähvardava baritonini. Ent vana joig jääb alles: Wimme on taaselustanud iidse joiu tuuma ja isegi animaalsete joigude targad hääletehnikad.
11. aprillil kell 18 kõlab Mirjam Tally “Vortex”, pärast seda on kohtumine heliloojate Erkki-Sven Tüüri ja Helena Tulvega. Kell 19 algab Eesti Muusika Päevade lõppkontsert, mille raames antakse ühtlasi üle Eesti Muusika Päevade preemiad. Lavalaudadel on Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Olari Eltsi dirigeerimisel. Kontserdi kavas on Helena Tulve uudisteoses “Südamaa” klaverile ja orkestrile, soleerib pianist Mihkel Poll. Seejärel kõlab Erkki-Sven Tüüri sümfoonia “De Profundis”, mille maailmaesiettekanne toimus novembris Helsingis. Ettekandele tuleb ka Heino Elleri “Sümfooniline legend”.
Igakevadine eesti heliloomingu paremikku tutvustav festival Eesti Muusika Päevad tähistab tänavu 35. tegevusaastat ja selle keskmes on sümfoonilised suurvormid. Festival toimub 5.–11. aprillil 2014, tegemist on vanima seni tegutseva muusikafestivaliga. Alates 1979. aastast peetud festivalil Eesti Muusika Päevad saab kuulda eesti heliloojate värskeimat loomingut, kava hõlmab mitmesugustest žanritest tuntud muusikuid ja ühendab eri kunstivorme.
Festivali toetavad: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Eesti Autorite Ühing, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Soome Vabariigi Suursaatkond jt