Eesti Muusika Päevadel esitletakse Eesti Heliloojate Liidu juubeliraamatut
Eesti Muusika Päevadel esitletakse Eesti Heliloojate Liidu ülevaateraamatut “Elav. Helisev. Loov: Eesti Heliloojate Liit 100”, mille autorid on Kerri Kotta, Äli-Ann Klooren ja Kristina Kõrver. Raamatu toimetajad on Tiina Mattisen ja Virge Joamets, kujundaja Robi Jõeleht, koostaja ja projektijuht Marge Raun, kirjastaja SA Eesti Muusikafond.
Raamatut esitletakse 25. aprillil kell 18 Estonia kontserdisaalis ja 1. mail kell 17 Tartus Heino Elleri muusikakooli Tubina saalis. Vastset väljaannet saab osta seal kohapeal või hiljem tellida Eesti Muusika Infokeskusest.
“Elav. Helisev. Loov: Eesti Heliloojate Liit 100” annab ülevaate Eesti ühe pikema ajalooga loomeliidu tegevusest, tähendusest ja mõjust Eesti kultuuriruumis ning eesti muusika loost viimase saja aasta jooksul. Siin on juttu paljudest suure missioonitundega töötanud inimestest, kes on aastakümneid eesti muusikat hoidnud ja edendanud. See on järjepidevus, mis on kandunud tänasesse päeva ja mis loodetavasti jätkub sama viljakalt ja tõhusalt ka tulevikus. Selles raamatus näeme eesti ajalugu läbi heliloojate ja muusikateadlaste prisma – nende ettevõtmiste, väärtuste, probleemide, hirmude ja edasikestmise. Tekstide ja rohke illustratiivse materjali vahendusel jõuab lugejani ülevaade eesti muusika ajaloost, esteetikast ja olulisematest stiilidest.
“Elav. Helisev. Loov: Eesti Heliloojate Liit 100” annab ülevaate Eesti ühe pikema ajalooga loomeliidu tegevusest, tähendusest ja mõjust Eesti kultuuriruumis.
Tänase Eesti Heliloojate Liidu eelkäija Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts asutati 19. novembril 1924. Äli-Ann Klooren kirjutab selle seltsi tegemistest esimese vabariigi aastatel kuni sulgemiseni nõukogude võimu survel 1940. aasta sügisel. Järgmises peatükis annab Klooren ülevaate asjaoludest, kuidas asutati Eesti Nõukogude Heliloojate Liit, mis olid selle organisatsiooni ülesanded, tegevuse iseärasused ja valupunktid kuni nõukogude võimu lõpuaastateni. Kristina Kõrver kirjutab Eesti Heliloojate Liidust taasiseseisvunud Eestis ning teeb ülevaate ka liidu esindusfestivalist Eesti Muusika Päevadest. Kerri Kotta visandab eesti rahvusliku helikunsti stiiliajaloo rõhuasetusega instrumentaalsetel suurvormidel.
“Raamat annab kompaktse ülevaate eesti heliloomingu muutusterohketest ja kohati ka üsna turbulentsetest perioodidest ning toob ilmekalt välja, kuidas muusikaloome on tihedalt seotud meie ajaloo keerdkäikudega. Vaatamata loojate jaoks ebakindlatele ja rasketele oludele on kõigest hoolimata hoitud oma loomingus kõrget taset, poeetilist tähenduslikkust ning nõudlikku maitset. Just need on olulisemaid asju, mis teevad eesti heliloomingu eriliseks ja on loonud sellele kõrge rahvusvahelise maine,” kommenteerib raamatut Eesti Heliloojate Liidu esimees Märt-Matis Lill.
Raamat annab kompaktse ülevaate eesti heliloomingu muutusterohketest ja kohati ka üsna turbulentsetest perioodidest ning toob ilmekalt välja, kuidas muusikaloome on tihedalt seotud meie ajaloo keerdkäikudega.
“Eesti helikunstile võidakse ette heita liigset konservatiivsust, kuid samas on meil ette näidata ka Arvo Pärt ja Veljo Tormis. Eesti muusika stiil pole saanud kunagi spetsialiseeruda Lääne-Euroopaga võrreldaval moel, sest meie väiksusest tingituna näib olevat kõigil kohustus esindada kultuurilist rahvuskehandit kogu selle terviklikkuses, alustada selle loomist justkui otsast peale. See tähendab, et iga eesti helilooja loob oma teostes Eesti uuesti. Seetõttu on personaalstiil meie muusikas alati midagi enamat kui vaid individuaalne viis asju näha,” lisab üks raamatu autoritest Kerri Kotta.
Raamatust leiab huviline veel Eesti Akadeemilise Helikunstnike Liidu ja hilisema heliloojate liidu liikmete nimekirjad ning Eesti Muusika Päevade, LHV uue heliloomingu Au-tasu ja Lepo Sumera nimelise preemia laureaadid. Raamat on varustatud ka isikunimede registriga.
