Eesti on digitaalse elukvaliteedi poolest maailmas 7. kohal
Surfsharki 5. iga-aastane digitaalse elukvaliteedi indeks (DQL) paigutab Eesti maailmas 7. kohale, parandades tulemust eelmise aastaga võrreldes seitsme koha võrra. Indeksi viiest sambast saavutas Eesti parima tulemuse e-turvalisuses, saavutades 2. koha, samas kui internetikvaliteedi osas seisis riik silmitsi väljakutsetega, paigutudes 44. kohale. E-valitsemise kategoorias on riik 6., e-taristu kategoorias 15. ja interneti taskukohasuses 17. kohal. Üldindeksis jääb Eesti Soomest maha (2. koht), kuid edestab Lätit (28. koht). Kokkuvõttes on Euroopa riigid oma digitaalse elukvaliteedi poolest maailmas esimestel hulgas, Eesti on regioonis 7. kohal.
„On julgustav näha, et Eesti on DQL-i indeksis nii kõrgel kohal. Paljudes riikides on „digitaalne elukvaliteet“ sulandunud üldise „elukvaliteedi“ mõistesse. Praegu, mil nii palju igapäevaseid tegevusi, sealhulgas töö, haridus ja vaba aeg, tehakse veebis, ei saagi seda kuidagi teisiti vaadata. Seetõttu on ülioluline täpselt määratleda valdkonnad, kus riigi digitaalne elukvaliteet õitseb ja kus on vaja tähelepanu, mis ongi DQL-i indeksi täpne eesmärk,“ ütleb Surfsharki pressiesindaja Gabriele Racaityte-Krasauske.
Eesti internetikvaliteet on maailma keskmisest 8% kõrgem
- Interneti püsiühenduse kiirus on Eestis keskmiselt 102 Mbps. Võrdluseks – maailma kiireim interneti püsiühendus on Singapuri oma – 300 Mbps. Samal ajal on maailma aeglaseim interneti püsiühendus Jeemenis – 11 Mbps.
- Mobiilse interneti kiirus on keskmiselt 97 Mbps. Kiireim mobiilne internet on Araabia Ühendemiraatides – 310 Mbps, samas kui maailma aeglaseim mobiilne internet – Venezuela oma – on 10 Mbps.
Võrreldes Soomega on Eesti mobiilne internet 20% aeglasem, püsivõrgu lairibaühendus aga 39% aeglasem. Möödunud aastast on mobiilse interneti kiirus Eestis paranenud 32%, samal ajal kui püsivõrgu lairibaühenduse kiirus on suurenenud 16%.
Internet on Eestis võrreldes teiste riikidega taskukohane
- Eestlased peavad töötama 1 tund ja 31 minutit kuus, et lubada endale interneti püsivõrgu lairibaühendust. Kuigi see on keskmisest väiksem, on see 5 korda suurem kui Rumeenias, kus on maailma soodsaim interneti püsiühendus (rumeenlased peavad selle lubamiseks töötama 18 minutit kuus).
- Eestlased peavad töötama 30 minutit ja 19 sekundit kuus, et lubada endale mobiilset internetti. See on 2 korda suurem kui Luksemburgis, kus on maailma soodsaim mobiilne internet (Luksemburgi inimesed peavad selle lubamiseks töötama 16 minutit kuus).
Eesti on e-turvalisuse poolest maailmas 2. kohal – 3 kohta kõrgemal kui eelmisel aastal
E-turvalisuse sammas mõõdab, kui hästi on riik küberkuritegevusega võitlemiseks valmis ning kui kõrgetasemelised on riigi andmekaitseseadused. Selles sambas edestab Eesti Soomet (11. koht) ja Lätit (20. koht). Eesti on küberkuritegevuse vastu võitlemiseks väga hästi valmistunud ning kuna ta on EL-i liige ja allub GDPR-ile, siis kehtivad riigis suurepärased andmekaitseseadused.
Eesti on e-taristu osas 15. ja e-valitsemises 6. kohal.
Tänu täiustatud e-infrastruktuurile on inimestel lihtne kasutada internetti erinevateks igapäevasteks tegevusteks, nagu töö, õppimine, ostlemine jne. See sammas hindab, kui kõrge on interneti kättesaadavus antud riigis, aga ka selle võrguvalmidust (valmidust kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid). Interneti kättesaadavus on Eestis kõrge (96% – 17. kohal maailmas) ning võrguvalmiduse poolest on riik 22. kohal.
E-valitsemise sammas näitab, kui kõrgetasemelised on valitsuse digiteenused ja milline on riigi tehisintellekti (AI) valmisoleku tase. Eesti e-valitsemine on maailma keskmisest 8% kõrgem.
Ülemaailmselt on internet soodsam kui eelmisel aastal
- Interneti püsiühendus on 11% soodsam kui eelmisel aastal – inimesed peavad selle lubamiseks tegema kuus keskmiselt 42 minutit vähem tööd.
- Mobiilne internet on 26% soodsam kui eelmisel aastal – inimesed peavad selle lubamiseks tegema kuus 41 minutit vähem tööd.
