Eesti rakenduskõrgkoolidesse oli tänavu rekordarv sisseastujaid

Eesti rakenduskõrgkoolidesse kandideeris suvisel vastuvõtul ühele õppekohale keskmiselt 5,7 üliõpilast ning kokku laekus koolidele ligi 10 000 avaldust.

„Näeme, et huvi rakenduskõrgkoolides õppimise vastu on suur ja võrreldes eelmise aastaga kasvanud. Usun, et see ei rõõmusta mitte ainult kõrgkoole, vaid ka tööandjaid, sest oskushariduse populaarsuse kasv ja väärtustamine tähendab ühtlasi ka rohkem kõrgharitud spetsialiste Eesti tööturule,“ rääkis Eesti Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees ja Tartu Tervishoiukõrgkooli rektor Ulla Preeden.

Usun, et see ei rõõmusta mitte ainult kõrgkoole, vaid ka tööandjaid, sest oskushariduse populaarsuse kasv ja väärtustamine tähendab ühtlasi ka rohkem kõrgharitud spetsialiste Eesti tööturule.

Haridus- ja teadusministeeriumi hallatavas viies rakenduskõrgkoolis laekus ühele rakenduskõrghariduse taseme õppekohale tänavu keskmiselt 5,7 avaldust. Suurimad konkursid ehk populaarseimad erialad olid Lennuakadeemia lennunduskorralduse erialal 14,2 avaldusega ühele õppekohale, Kõrgemas Kunstikoolis Pallas oli konkurss meedia- ja reklaamidisaini erialal 11,4 soovijat kohale, Tallinna Tehnikakõrgkoolis sotsiaaltöö erialal 8,2 ja elektritehnika 7,6 inimest kohale, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ämmaemanda erialal 12 avaldust kohale ning Tartu Tervishoiu Kõrgkooli radioloogiatehniku õppekava puhul 11,3 avaldust ühele õppekohale.

„Tervishoiukõrgkooli rektorina teeb heameelt ka meie kutseõppe populaarsus, kus keskmine konkurss oli Tallinnas 4,7 ja Tartus 4,3 soovijat ühele õppekohale. Suurima konkursiga pealinnas oli hambatehniku assistendiks soovijate hulk, kus ühele kohale oli 17,8 soovijat ning Tartus laekus erakorralise meditsiinitehniku erialal 12,9 avaldust ühele õppekohale,“ märkis Ulla Preeden, rõhutades, et sisseastumine rakenduskõrgkoolidesse ei toimu pelgalt hinnete või lävendi põhjal, vaid iga kandidaat läbib lisaks kas testid, motivatsioonivestlused või kehalised katsed.

Sisseastujate kasvava huvi tõttu ja arvestades nõudlust eri valdkondade spetsialistide järele, võtavad mitmed Eesti rakenduskõrgkoolid tänavu taaskord vastu rohkem õppureid, kui varasematel aastatel. Näiteks võtab Sisekaitseakadeemia vastu varasemast enam politseinikuks õppijaid ning Tallinna ja Tartu Tervishoiukõrgkoolid senisest enam radioloogiatehniku, bioanalüütiku ja õe erialade õppureid. Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor sisseastumine veel käib, kuid kool hindab juba praegu eelmistest aastatest suuremat huvi ja vastuvõttu.

Rektorite hinnangul kinnitab rakenduskõrghariduse populaarsus haridus- ja teadusminister Kristina Kallase väljendatud mõtet, et akadeemilise ja rakenduskõrghariduse rahastamise suhe ja tasakaal Eesti kõrghariduses vajab üle vaatamist.

„Täna omandab enamus üliõpilasi Eestis akadeemilist haridust, kuid pikaajalise majanduskasvu ja heaolu jaoks vajame rohkem rakendusliku haridusega inimesi. Hiljuti avaldatud hariduskulude raporti kohaselt õpib Eesti ülikoolides 34 300 tudengit ning samas rakenduskõrgkoolides vaid 11 246 üliõpilast. Ülikoolide akadeemiline õpe on aga riigile üldjuhul kaks korda kulukam kui rakenduslik haridus, Eestis isegi kolm korda kallim. Võrdluseks näiteks Soomes aga on akadeemilise ja rakenduskõrghariduse üliõpilaste arvud pea võrdsed,“ selgitas Ulla Preeden.

Täna omandab enamus üliõpilasi Eestis akadeemilist haridust, kuid pikaajalise majanduskasvu ja heaolu jaoks vajame rohkem rakendusliku haridusega inimesi.

Ulla Preeden lisas, et rakenduskõrghariduse tuleviku määrab oluliselt ka see, milliseks kujuneb Eesti talendipoliitika ja suhtumine kolmandatest riikidest pärit tudengitesse.

„Arenemiseks ja globaalses konkurentsis püsimiseks tuleb meil tegutseda rahvusvaheliselt, värvates Eestisse välistudengeid ja õppejõude ning tehes koostööd teiste maailma kõrgkoolide ja võrgustikega. Viimastel aastatel on muutunud julgeolekuolukord aga talendirändele piirid seadnud ning välisõppurite arv meie kõrgkoolides langeb juba kolmandat aastat. See pärsib kõrgkoolide võimalusi koolitada ettevõtetele ja ühiskonnale tarvilikku eksperttööjõudu ning spetsialistide puudus peegeldub majanduse käekäigus ning Eesti konkurentsivõimes,“ täpsustas Ulla Preeden.