Eesti rändestatistika 2022: rahvusvahelise kaitse saajate arv kasvas aastaga 4480%
Kultuuriministeerium on andnud välja viienda rändestatistika trükise, kust kõik huvilised leiavad ülevaate peamistest rändetrendidest Eestis aastatel 2018 –2022. Veebis ja paberkandjal avaldatud brošüür kajastab nii eestlaste väljarännet ja tagasipöördumist kui ka kolmandate riikide kodanike sisse- ja väljarännet ning on mõeldud kasutamiseks nii tööalaselt rändeteemadega seotud lugejatele kui ka kõikidele huvilistele, kes soovivad selget ülevaadet Eesti rändemaastikul toimuvast.
“Rändestatistika aitab meil paremini mõista Eesti rändepoliitikat ja kuidas ränne on mõjutatud maailmas ja ühiskonnas toimuvast,” ütleb Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg.
„Tervikuna mõjutas 2022. aasta rändestatistikat vaieldamatult kõige enam Ukraina sõjapõgenike saabumine Eestisse ning Vene Föderatsiooni ja Valgevene kodanikele kehtestatud sanktsioonid ja piirangud. Seoses Venemaa sõjalise agressiooniga Ukrainas rakendati Euroopa Liidus 2022. aastal esimest korda sõjapõgenikele ajutist kaitset ning Eesti andis samal aastal ajutist kaitset 41 639 Ukraina kodanikule. Lisaks kasvas rahvusvahelise kaitse saajate arv aastaga 4480%: tavapärase ligi 50 inimese asemel anti rahvusvahelise kaitse 2107 inimesele. Enamus 2022. a rahvusvahelise kaitse saajatest olid samuti Ukraina kodanikud, kes ei saanud taotleda ajutist kaitset, kuna nad olid Ukrainast lahkunud enne sõjategevuse algust,” lisab Silberg.
Rändestatistika trükis valmis kolmes keeles (eesti-, inglise- ja vene) ning sellega saab tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel kohanemise valdkonna uuringute all,
EMN Eesti kodulehel või ISSUU keskkonnas.
- Rändestatistika ülevaade on koostatud koostöös Eesti Rändevõrgustiku kontaktpunktiga (EMN).
- Kajastatud andmed tuginevad Politsei- ja Piirivalveameti, Statistikaameti ja Rahvastikuregistri andmebaasidel. Rändestatistika ülevaade on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
