EESTI RIIGI JULGEOLEK I Valitsus uuendas riigikaitseliste koormiste regulatsiooni
5. augustil toimunud valitsuse istungil kinnitati Riigikaitse seaduse muudatused, millega luuakse paremad eeldused tsiviilressursside kasutamiseks iseseisva kaitsevõime tagamiseks ja liitlaste vastuvõtmiseks. Ühtlasi uuendatakse terviklikult riigikaitseliste sundkoormiste regulatsiooni. Olulise muudatusena hakatakse hüvitama otseseid kulusid tsiviilressursside kasutamise eest.
„Riigikaitselised ülesanded lähtuvad laiapindse riigikaitse kontseptsioonist, mille kohaselt on riigikaitse meie kõigi ülesanne. Ettevõtete tagasiside koormiste osas on olnud valdavalt positiivne, mis näitab, et nad mõistavad ja hindavad oma selget rolli kriisi ajal normaalse ettevõtluskeskkonna taastamisel,“ ütles kaitseminister Kalle Laanet.
Riigikaitseliste ülesannete panemine on vajalik, sest ka kriisi ajal peab kaitseväele olema vajalik toetus tagatud. Uudsena saab eelnõu järgi Vabariigi Valitsuse otsusega asju sundvõõrandada ja sundkasutusse võtta ka juba enne kõrgendatud kaitsevalmiduse välja kuulutamist lisaõppekogunemise korraldamiseks või rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks.
Piiravate meetmete kehtestamine, sealhulgas sundkoormamine tervikuna muutub paindlikumaks ja kiiremaks, näiteks töökohustuse panemise otsuse saab edaspidi kätte toimetada ka uudistekanalite vahendusel.
Eelnõu alusel tehakse tehnilisi muudatusi ka autoveoseaduses, avaliku teabe seaduses, liiklusseaduses, maksukorralduse seaduses, perehüvitiste seaduse muutmise seaduses ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses ning tulumaksuseaduses. Kehtiv riigikaitseliste sundkoormiste seadus (RKSKS) tunnistatakse eelnõuga kehtetuks.
Riigikaitse ja Riigikaitseseaduse põhiülesanne on tagada Eesti riigi julgeolek ja toimimine igas olukorras, sealhulgas kriisi ja sõjaajal. Riigi kaitsmine eeldab panust kõigilt, sealhulgas ettevõtetelt. Erinevateks kriisideks valmistumine koondub Riigikantseleisse.
