Eesti saab siseturvalisuspoliitika fondidest 62 miljonit eurot
Vabariigi Valitsus kiitis heaks Siseministeeriumi poolt esitatud kahe Euroopa Liidu rahastusallika rakenduskavad kuni aastani 2027. Sisejulgeolekufondi (ISF) rakenduskavas on EL toetus 27,7 miljonit eurot ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskaval 34 miljonit eurot.
Mõlemad rakenduskavad on suunatud kitsalt siseturvalisuspoliitika eesmärkide elluviimisele ning mõlema puhul on vajalik ka riiklik kaasrahastus. Rakenduskavade loomisel on lähtutud siseturvalisuse arengukavast aastani 2030.
„Sisejulgeolekufondi kaudu saab tõhustada teabevahetust nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt, parandada piirülest koostööd terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse osas ning toetada ennetustööd kuritegevuse, terrorismi ja radikaliseerumise vastu võitlemisel. Sisejulgeoleku fondi kaudu on plaanis näiteks hankida pommiroboteid, pommiülikondi, kohtuekspertiisi laboriseadmed ja ajakohastada kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi,“ selgitas siseminister Kristian Jaani. ISF-i rakenduskava kogumaht on 36,4 miljonit eurot, millest EL toetus on 27,7 miljonit ja riiklik kaasrahastus on 8,7 miljonit eurot.
Siseministri sõnul on piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) eesmärk toetada koostöös liikmesriikidega Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametit (Frontex) Euroopa välispiiride haldamisel. Teiseks eesmärgiks on ühise viisapoliitika edendamine, et hõlbustada seaduslikku reisimist ning ennetada rände- ja julgeolekuriske. „BMVI-st plaanime veidi üle 23 miljoni euro eraldada idapiiri seireseadmete soetamiseks ja nende hooldamiseks. 11 miljonit suuname Euroopa Liidu üleste piirivalve ja viisa IT-süsteemide arendamiseks ja tööshoidmiseks. Väiksemas mahus toetame PPA, Maksu- ja Tolliamet ning Välisministeeriumi ametnike koolitamist ning koostööd Frontexi ja liikmesriikidega,“ märkis Kristian Jaani. BMVI rakenduskava kogumaht on 44,6 miljonit eurot, millest EL toetus on ligi 34 miljonit ja riiklik kaasrahastus 10,7 miljonit eurot.
ISFi spetsiifilisuse tõttu on selle kaudu peamisteks toetuse saajateks Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Kaitsepolitseiamet, Sisekaitseakadeemia, Justiitsministeerium, Rahapesu Andmebüroo, Keskkonnaamet ning Maksu- ja Tolliamet. Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu kitsast eesmärgist tulenevalt on siin toetuse saajateks Politsei- ja Piirivalveamet, Välisministeerium ning Maksu- ja Tolliamet.
- Mõlemat rahastust saab kasutada kuni 31. detsembrini 2029.
