Eesti teadlased kalibreerivad maailma täpseimat satelliiti

Tartu ülikooli ja Tartu observatooriumi teadlased ning AS Regio aitavad kalibreerida maailma täpseimat satelliiti WorldView-2. Kalibreerimine on vajalik, et satelliidilt tehtava pildi abil oleks võimalik tuvastada täpsemalt erinevaid objekte maapinnal, hinnata väikesi ruumilisi muutusi või isegi määrata taimeliike maismaal ja vee sügavust meres.

Mõned päevad tagasi üle Eesti lennates pildistas maailma kõrgeima ruumilise lahutusega satelliit WorldView-2 Järvseljal asuvat etalonpinda. Tartumaal Järvseljal asuva satelliitide kalibreerimiseks mõeldud 10-meetrise küljepikkusega betoonplaadi spekter on tänu maapealsetele mõõtmistele väga täpselt teada. „Võrreldes etalonpinna maapealset täpset spektrit satelliidi mõõdetuga on võimalik leida paranduskordajad. Saadud paranduskordajad on universaalsed ja sobivad satelliidi andmete kalibreerimiseks ülemaailmselt. Satelliidi kalibreerimine on vajalik erinevate taimeliikide, aga ka tehislike objektide täpseks tuvastamiseks mõõdetud elektromagnetkiirguse abil,“ räägib Tartu ülikooli füüsika doktorant, üks satelliidi kalibreerijatest Kaupo Voormansik.

WorldView-2 võib lugeda maailma täpseimaks optiliseks kaugseiresatelliidiks, mis mõõdab nähtava ja infrapunase valguse piirkonnas 8 spektraalset kanalit lainepikkusega 400-1 040 nm ruumilise lahutusega 0,5 m. Satelliit tiirleb maalähedasel orbiidil 770 km kõrgusel alates 2009. aastast.

Tartu observatoorium on Eesti juhtiv kaugseire- ja kosmosetehnoloogia keskus. Maailma kaugseireteadusse on panustatud juba selle algustaastatest 1970ndatel nii sensorite ehitamise kui ka kaugseire andmete rakendamist võimaldavate teooriate ja algoritmide arendamisega. AS Regio kasutab WorldView-2 andmeid kaugseire rakenduste arendamiseks ning on ühtlasi nende edasimüüja Euroopas. „

„Selline osalus maailma ühe juhtiva satelliidiinfot pakkuva firma töös on saanud võimalikuks seetõttu, et Eesti kosmoseteadlased on olnud kõrgelt hinnatud partnerid juba mitmes rahvusvahelises kaugseire projektis. Suured insvesteeringud uutesse optikalaboritesse on ennast õigustanud. Eriti head meelt teeb, et moodsad tehnoloogiad on motiveerinud ka noort põlvkonda panustama meie koduplaneedi Maa ressursside ja elukeskkonna jälgimisse ja kaitsmisesse“, kinnitab Tartu observatooriumi direktor Anu Reinart.