Eesti ulatab Leedule abikäe toimetulekuks ebaseadusliku rändevooga
Siseministeeriumi, Välisministeeriumi ja Päästeameti koostöös vastas Eesti Leedu abipalvele, et on valmis saatma elanikkonnakaitse mehhanismi raames abi.
Kuna ebaseaduslikult saabunud isikute arv kasvab, esitas Leedu Euroopa Liidu liikmesriikide institutsioonidele ja ametitele abipalve vajadustest, mida neil Valgevenest lähtuva rändesurvega toimetulekuks tarvis on. Päästeamet on Leedule valmis saatma kümme telki koos sisustusega konditsioneeridest mööblini.
Siseminister Kristian Jaani märkis, et liikmesriikidel tuleb üksteist aidata. „Suhtume Leedut tabanud rändesurvesse äärmise tõsidusega. Leedu on üks Balti riikidest ja meie pikaajaline partner. Teeme pidevalt koostööd, hoiame üksteist kursis ja abistame Leedut, et saaksime sisserändajatest tingitud olukorraga edukalt hakkama. Kinnitame, et nad ei jää keerulises olukorras üksi. Leedu aitamine annab meie inimestele kindlustunde, et sarnase situatsiooni tekkimisel on tulevikus ka Eestil meie liitlastele toetuda,“ märkis minister.
Leedu abistamist rahastab Välisministeerium. Leetu saadetava varustuse maksumus on üle 200 000 euro ja seda finantseeritakse humanitaarabi vahenditest.
„Esiteks, Eesti läheb lähedasele naabrile appi. Teiseks, ebaseadusliku rändevoo tagajärjel Valgevenest Leetu jõudvad immigrandid avaldavad mõju kogu regiooni stabiilsusele ja julgeolekule. Leedut aidates seisame ühiselt kõikide Balti riikide julgeoleku ja väärtuste eest,“ sõnas välisminister Eva-Maria Liimets. „Kutsusin sel nädalal Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kohtumisel kõiki liikmesriike üles tõhusamaks koostööks kolmandate riikidega rändevoo peatamiseks. Eelkõige tuleb meil ühiselt tegeleda ebaseaduslike sisserändajate tagasipöördumise korraldamisega ja samas olla Leedule abiks, et tekkinud olukorrale kohapeal lahendus leida.“
Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismiga on liitunud kõik 27 Euroopa Liidu liiget ning lisaks Island, Norra, Serbia, Põhja-Makedoonia, Montenegro ja Türgi. Mehhanismi mõte seisneb selles, et kui mõnes liikmesriigis puhkeb hädaolukord, millega ise toime ei tulda, saab riik paluda teistelt mehhanismiga liitunutelt rahvusvahelist abi ja ka saab seda kiirelt. Põhimõtte kohaselt esitab abi vajav riik abipalve ja teised riigid annavad teada, kuidas nad abi osutada saavad. Seejärel teatab abivajaja, kas kõiki pakkumisi on vajalik kasutada. Leedu tagasiside saabub abi pakkunud riikidele järgmisel nädalal.
Praeguse seisuga on abi lubanud osutada veel Horvaatia, Soome, Poola, Rootsi, Kreeka ja Sloveenia.