Eesti valiti UNESCO meediavabadusele ja -kirjaoskusele keskenduva programmi nõukogusse
16. novembril Pariisis kogunenud UNESCO peakonverentsi raames valiti Eesti programmi nõukogusse, mis toetab vaba, iseseisvat ja pluralistlikku meediat arengumaades ning konflikti- ja selle järgsetes olukordades. Samuti tegi peakonverents ajaloolise otsuse hääletada UNESCO täitevkogust välja Venemaa.
Meediavabadusele keskenduvat UNESCO programmi (International Programme for the Development of Communication) juhib 39 liikmeline nõukogu, mis koosneb UNESCO peakonverentsil valituks osutunud liikmesriikide esindajatest, eelkõige meediaekspertidest. Eestit asub nõukogus eksperdina esindama Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi juhataja ja ajakirjandussotsioloogia kaasprofessor Ragne Kõuts-Klemm.
„Vaba ja autonoomse meedia olukord maailmas on muutunud iga aastaga üha keerulisemaks. Majanduslik, tehnoloogiline ja poliitiline keskkond ei toeta meedia vaba toimimist demokraatia toetajana. Sellepärast on väga oluline, et pööraksime meediavabaduse säilimisele tähelepanu globaalselt, erinevate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide ühise jõupingutusena. Mul on hea meel, et Eesti, kes on eeskujuks oma läbipaistvuse ja vabaduste tagamisega, saab selles protsessis olla üks eestvedajatest,“ rääkis Kõuts-Klemm.
Mul on hea meel, et Eesti, kes on eeskujuks oma läbipaistvuse ja vabaduste tagamisega, saab selles protsessis olla üks eestvedajatest.
UNESCO töö meediavallas on Eesti jaoks oluline, sest tegeletakse sõnavabadusega, ligipääsuga informatsioonile, vihakõne, ajakirjandusvabaduse ja ajakirjanike turvalisusega, samuti innovatsiooni ja digiteemade ning meedia- ja infokirjaoskusega. Programmil on oma fond, kust on toetatud ligi 2100 projekti üle maailma. Praeguses sõjaolukorras on mitmel moel toetatud ka Ukraina meediat.
Samuti toimusid eile õhtul peakonverentsil valimised, kus hääletati UNESCO täitevkogust välja Venemaa. Venemaa kandideeris teises valimisgrupis, mille neljale vabale kohale said valituks Serbia, Albaania, Slovakkia ja Tšehhi.
„Eesti töötab koos liitlastega UNESCOs järjepidevalt Venemaa kui agressorriigi isoleerimise nimel. Venemaa välja jäämine UNESCO täitevkogust on märk agressori suurenevast rahvusvahelisest eraldatusest,“ ütles UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretär Kerli Gutman-Normak.
58 liikmesriigi esindajatest koosnev täitevkogu arutab peadirektori esitatud organisatsiooni programmi ja eelarvet ning edastab need soovitustega peakonverentsile. Täitevkogu suunab programmi elluviimist peakonverentside vahelisel perioodil ning annab ka peakonverentsile soovitusi organisatsiooni uute liikmesriikide vastuvõtmiseks. Täitevkogu liikmed valitakse neljaks aastaks.
