Ekspert: ka väikefirmad peavad hakkama tegelema oma keskkonnajalajäljega
Suurte ettevõtete kõrval peavad ka väikefirmad tõsiselt mõtlema oma keskkonnajalajälje mõõtmise ja vähendamise peale, sest see mõjutab nii nende võimalust pangast laenu saada kui ka võimalust olla suurettevõtetele sobivaks koostööpartneriks.
Euroopa Liidu rohelepe näeb ette aastaks 2050 süsinikuheite nulli viimist ja seetõttu peavad lähiaastail pangad ning suuremad ettevõtted hakkama raporteerima oma majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid (ESG) mõjusid. Selleks, et pangad ja suuremad ettevõtted oma mõjude põhiseid mõõdikuid raporteerida saaksid, peavad nad oma koostööpartneritelt suurel hulgal informatsiooni ja andmeid koguma. See omakorda mõjutab ka väiksemate ning keskmise suurusega ettevõtete tegevust, kes soovivad pangast laenu saada või on mõnele raporteerimiskohuslasele koostööpartneriks.
Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder selgitas, et raporteerimise üheks aluseks on ettevõtte keskkonnamõju mõõtmine. „Ettevõte peab kirjeldama, milline mõju tal on, millised eesmärgid ta on endale seadnud ning millised poliitikad ja meetmed ta on kasutusele võtnud, et seda mõju vähendada. Kliimamõju vähendamiseks tuleb raporteerida oma süsinikuemissioone,” rääkis Vunder.
Sealjuures tuleb raporteerida ka ettevõtte väärtusahelas tekkivad emissioonid, mis tähendab, et ka allhankijad ja muud koostööpartnerid on sellest mõjutatud. Vunderi sõnul on Luminoris võetud kasutusele rahvusvaheline standard, mis võimaldab hinnata erinevate väikeettevõtete emissioone juhul, kui nad seda ise ei mõõda ja ei raporteeri. „Seda tehakse vastava sektori keskmiste näitajate alusel ja kohandatakse vastavalt ettevõtte suurusele,” kirjeldas ta.
Luminori ettevõtete panganduse juhi Indrek Julge sõnul on enda mõju mõõtmine ja sellest teavitamine eelkõige ettevõtete endi huvides, et nad saaksid pangast soovitud ja soodsa finantseeringu. „Mida täpsemalt ettevõtted oma keskkonna jalajälge mõõdavad, seda parem, sest sektoripõhised keskmised kasvuhoonegaaside emissioonid võivad sektoris tegutsevate eeskujulikumate ettevõtete jaoks olla ülekohtuselt suured ja seega tõsta laenamise hinda. Seda põhjusel, et ettevõtte emissioonide hulk on seotud ettevõtte riskihinnaguga. Ettevõtetel peavad olema ka plaanid, kuidas nad oma tegevust muudavad võimalikult keskkonnasäästlikuks,” rääkis Julge. „Reeglina saab pea iga ettevõte muuta oma tegevust keskkonnasäästlikumaks, tuleb lihtsalt teadlikult mõelda sellele, mida teed ja kuidas toimetad.”
Vunder lisas, et kuna panga äri on oma olemuselt riskijuhtimine, siis hinnatakse ka klientide kliimariske. Need põhinevad andmetel ettevõtte asukoha, tegutsemissektori, enda keskkonnanõuetele vastavaks kohandamise ja palju muu kohta. „Ettevõtte laenuvõimalused kindlasti sõltuvad sellest. Kui ettevõtte kliimarisk on väga suur, siis võib tal ühel hetkel tekkida ka probleeme laenu teenindamisega,” selgitas Vunder. „Silmas tasub pidada, et kui ettevõte ise hindab ja raporteerib oma emissioone, siis peame meie Luminoris tema riske alati väiksemaks, sest see näitab, et ettevõttel on olemas tahe muutuda ning ta ka tegutseb selles suunas.”
Ettevõtete teadlikkus nendel teemadel pole Vunderi sõnul veel väga suur, aga on paranemas. „Oleme juba paar aastat teinud kliimaseminare ja kui alguses tulid ainult suured ettevõtted kohale, siis nüüd on hakanud ka väiksemaid tulema,” ütles ta. „Teadlikkus on praegu vast sellises staadiumis, et on aru saadud, et midagi tuleb teha, aga mida täpselt, pole kõigile veel päris selge.”
Vunder nentis, et eks kogu kliimatemaatika on paljude ettevõtete jaoks veel võõras ja ebakindlust tekitav. „Aga mina soovitan küll, et hingake rahulikult sisse-välja ning mõõtke kõigepealt oma ettevõtte keskkonnamõju ära. Seejärel saab juba hakata tegema samme selle mõju vähendamiseks just seal, kus see kõige olulisem on,” lausus Vunder.
Luminor jagab infot selle kohta, kust ja kuidas alustada ning milliseid kestlikkuse teemalisi andmeid nad ettevõtetelt küsivad. „Lisaks on meil olemas teadmine, mida mingis sektoris tuleks teha oma mõju vähendamiseks ja saame seda teadmist kindlasti jagada,” rõhutas Vunder.
Kui üldse mitte midagi oma keskkonnajalajälje vähendamiseks teha, siis tõenäosus laenu saada langeb märgatavalt. Näiteks on Luminor välistanud fossiilse kütuse sektoris laenusaajatena need ettevõtted, kes pole võtnud endale eesmärki saada aastaks 2050 süsinikuneutraalseks. „Ükski ettevõte pole kohe perfektne keskkonnamõju kontekstis, kõigil annab midagi paremaks teha, aga tahe ja plaan süsinikuneutraalseks saamise poole liikuma hakata peab olema ette näidata,” rääkis Vunder.
Enda kliimamõju vähendamiseks on võimalusi tegelikult palju: energialahendused, materjalide taaskasutus, uuema tehnoloogia kasutus jne. „Võimalusi on palju, lihtsalt tuleb tegudele asuda,” ütles Vunder kokkuvõtteks.
