ELUSLOODUS I Elurikkuse portaali on Eesti kohta sisestatud 5 miljonit kirjet
Portaalis Elurikkus täitus 5 miljonit kirjet, mis on sisestatud Eesti kohta. Portaali eesmärk on kuvada Eesti eluslooduse informatsiooni: kasutaja leiab vastuse küsimustele, milliseid taime-, looma- või seeneliike on Eestis avastatud.
Eesti bioloogilise mitmekesisuse andmeportaal kuvab Eesti liikide leide, kuhu hulka kuuluvad ka teaduskogudes ja biopankades talletatud eksemplarid ning proovid, DNA-põhised ja inimeste tehtud liikide vaatlused, uurimistööde andmed ning muu liikidega seotud info. Portaal kuvab 6. jaanuari seisuga 5 056 132 Eesti kohta käivat kirjet. Portaali tarkvaraarendaja Allan Zirgi sõnul sai 5 miljonit kirjet täis 2021. aasta lõpus.
Bioloog, harrastusteaduse peaekspert ja Loodusfestivali loodusvaatluste maratoni eestvedaja Veljo Runnel tõdes, et nendest 5 miljonist kirjest 3,8 miljonit on loodusvaatlused ja nendest omakorda 2,2 miljonit on linnuvaatlused. „Selle eest tuleb tänada Eesti väga aktiivset harrastusteadlaste kogukonda, kes usinalt loodust vaatlevad ja vaatlusi ka andmebaasi sisestavad,“ lisas Runnel. Näiteks eelmise aasta loodusvaatluste maratoni käigus sisestati andmebaasi üle 7600 kirje. Keskmiselt sisestatakse andmebaasi ligi tuhat kirjet päevas, ent sisestamine toimub ebaregulaarselt. „Sellist tavapärast sisestust ei ole. Mõnel päeval sisestatakse 500, teisel päeval jällegi 5000 kirjet. Oleneb, mis hooaeg on ja kellel parasjagu andmeid leidub, mida importida,“ seletas Zirk.
Elurikkuse informaatika vanemteadur Kessy Abarenkov täiendas, et harrastusteadlaste panusel on Eesti elurikkuse info talletamisel jätkuvalt suur ja oluline roll. Lisaks selgitas ta Tartu Ülikooli loodusmuuseumi teadlaste tööd: „Täna panustame sellesse, et ka viimaste aastate jooksul kogutud miljonid DNA-põhiste liikide andmekirjed eElurikkuse portaali kasutajatele kättesaadavaks ja analüüsitavaks muutuksid.“
Elurikkuse portaali algus ulatub aastasse 2001, mil tollase Zooloogia ja Botaanika Instituudi (Eesti Maaülikool) töötajad Urmas Kõljalg ja Aavo Kuslapuu panid aluse relatsioonilisele andmebaasile, mille eesmärgiks oli hallata teaduskogudes talletatud elusaid ja prepareeritud eksemplaride andmeid. Algselt oli peamiselt tegemist teadlaste rahvusvahelise kogukonna UNITE globaalse andmestikuga, millest Eestiga seotud andmestik moodustas väikese osa.
